Fotod Arne Ader
Hobumadar
Hobumadar Galium verum
Määramine on õitsemise ajal lihtne - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied. Kasvukohtadeks võivad olla nii liigirikkad kui ka -vaesed niidud ning lubjarikkamad alad - näiteks Põhja – või Lääne-Eesti (mujal esineb hobumadarat harva). Kuna madarate seemned levivad tuulega, siis taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel on sageli tegu pioneerliigiga.
Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat lisaks moodustuvad veel ristandid.
Hobumadara vars tundub näppude vahel keerutades ümar, aga mõnel teisel liigil kandiline.
Vaatame üle kitsad lehed madara varrel - seal paiknevad nad männases ehk ringina ümber varre.
Nõnda, loeme männases olevad lehed üle, neid on igal liigil kindel arv: mõnel neli, teistel kuus või rohkemgi ja nende hulka kuulub ka hobumadar - tema männases võime kukku lugeda kaheksa kuni kaksteist peent ning teravat lehekest.
Kõikide madaraliikide õied on hästi pisikesed ning neljatised, lõhnavad hästi, mis omakorda viitab meetaimele.
Hobumadar
