Harilik humal Humulus lupulus
Tänavune suvi humalatele meeldis. Parajaks emastaimede aromaatseid humalakäbisid ehk humalaid korjata on enne nende kollakaks muutumist, et nad korjamise järgselt kodus kuivatada. Valminud humalad on umbes nelja sentimeetrised ja meenutavad hõredat kuusekäbi.
Väikestes pruulikodades pruulivad õllemeistreid müügiks õlut, aga palju humalaid kasutatakse on küsitav, sest õlut saab pruulida kuivsegudest. Aga rahustava, samuti valuvaigistava toimega tee või tõmmise valmistamiseks sobib humal igati ning selleks kasutati humalaid juba rahvameditsiinis.
Humalal kasvavad emasõisikud ja isasõisikud eri taimedel ja need näevad ka erinevad välja. Tegu on kahekojalise püsitaimega, mille maapealsed osad sügisel kuivavad.
Humala lehed meenutavad viinamarja lehti, kas siis kolme või viie hõlmaga, karvased ja saagja servaga. Pane samuti tähele, et osa puituvatest humala vartest väändub ümber kasvava puu ainult päripäeva. Ronitaime aitavad selles vartel, leherootsudel, aga samuti õisikuraagudel paiknevad konksogad.
Ronitaime ehk liaani looduslikud kasvukohad on tavalisemalt jõeäärsed puistud, lammimetsad või muidu niiskemad metsad, aga võib kohati moodustada pea läbipääsmatuid tihnikuid. Humal võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks, harva kõrgemaks.
