Metsvint Fringilla coelebs
Suvisel ajal meie kõige arvukamat laululindu (pesitsejaid võib olla kuni kaks miljonit paari) jääb vähesel määral ka talvituma ja need on reeglina vanalinnud. Selge see, et liigutakse inimasustuse läheduses, kus võib söögipoolist leida ehk siis tõenäoliselt talindude söötmiskohtade läheduses.
Metsvint on varblase suurune: kehapikkusega viisteist sentimeetrit ja kaaludes üle paarikümne grammi, kes talvisel ajal tavaliselt ei laula. Äratuntavaks teevad kaks laia vööti tiibadel ja rohekas päranipuala ehk teiste sõnadega sabapealne. Isalind on veidi värvikam: pealagi sinakalt hall, põsk, rinnaesine ja kõhualune punakat tooni, valkjad tiivaalused ning sabaalune.
Metsvint
Emalinnu sulestik paistab tuhmimana, olles hallikaspruuni varjundiga, aga sarnast varem nimetatud tunnustega. Maapinnal liiguvad kergelt hüpeldes või kõndides.
Talvisel ajal tegutsetakse koos rohevintidega ja sellises segasalgas võib tähelepanelik vaatleja märgata ka mõnda üksikut metsvindi isendit.
Metsvintide vaatlused: LINK