Kirjutas Aivar Leito
Pildistas Ainar Unus
Tänavu saatjaga varustatud sookure noorlind
6.oktoobril 2017 toimus Lääne-Eestis hommikust pärastlõunani aktiivne sookurgede ränne lõuna suundades. Selle rändevooga läksid teele ka meie selle suve noored satkured „Loode“ Mullutu sookurekogumist Lääne-Saaremaal, kurg „Liiva“ Muraja kogumist Ida-Saaremaal ja kurg „Paslepa“ Noarootsist. Huvitav on see, et kõik nad lendasid lõuna suunas otse üle mere.
Sookurg „Loode“ startis 6. oktoobri keskpäeval Pähkla põldudelt lõunaedela suunas üle Nasva küla ja seejärel üle Suure katla lääneosa, Sõrve poolsaare idaranniku mere ning lõunasuunas otse üle Soela (Irbe) väina Lätti Kolka rannikule, jätkates lendu maa kohal piki randa edelasse kuni Ventspilsini. Lennukõrgus merel oli stabiilselt 200…300 m. Lennudistants mere kohal kokku oli ligikaudu 65 km.
Sookurg „Liiva“ startis 6. oktoobri hommikul Murajalt Ida-Saaremaal ja lendas siis praktiliselt sirgjoones lõuna suunas Ruhnu kohale ja sealt edasi pisut lõunakagusse kaldudes otse üle Riia lahe maabudes Riiast kümmekond kilomeetrit lääne pool ja jätkates sealt vahemaandumiseta lendu maa kohal otse lõunasse kuni Šiauliaini Leedus. Lennukõrgus merel ja ka Ruhnu saare kohal millest ta peatumata otse üle lendas valdavalt 100…200 m, minimaalselt 40 m. Lennudistants üle mere oli 170 km.
Sookurg „Paslepa“ startis 6. oktoobri varahommikul Noarootsist ja lendas seejärel peatusteta pea sirgjoonel otse üle Haapsalu, Saastna ja Virtsu ning seejärel üle Uuluti laiu lõuna suunas merele. Edasi lendas kurg sirgjooneliselt lõunakagu suunas üle Liivi ja Riia lahe, maabudes Riia linna lääneservas ja jätkates seejärel peatumata lendu Kerekenavani Leedu keskpaigas kuhu jäi peatuma. Kure lennukõrgus merel oli 50…500 m, valdavalt aga 150…300 m. Lennudistants mere kohal Virtsust Riiani oli 180 km.
Need täpis andmed sookure rändelennu kohta Eestis avamerel on esmakordsed sest varasemad saatjad ega radarvaatlused ei ole seda seni võimaldanud. Põhjalikum analüüs kurgede rändelennu osas merel seisab veel ees.
Kihnus on sookurgede rännet merel varem ka radariga vaadeldud kuid kasutatud radari tööraadius oli maksimaalselt kümmekond kilomeetrit ja võimaldas kurgede lendu mere kohal jälgida vaid piiratud alal.
