Fotod Arne Ader
Rohukosklad nändel
Rohukoskel Mergus serrator
Jääkoskel Mergus merganser
Oluliseks põhjuseks sügisesel ajal kosklaid koos vaadelda on igati põhjendatud – nad näevad sugupooltest olenemata oma siirdesulestikus suht sarnased välja - emas-, isas-, kui noorlinnud (väikesed erinevused muidugi on, aga eemalt ja palja silmaga kogenematul vaatlejal keerukas).
Rohukosklatel märkame lennupildis silmahakkavat valget laiku tiibade küünarosal. Jääkosklatega võrreldes on rohukosklad saledama kuju, nähtavama kiiru ehk kuklatutiga ja veidi kergemad. Mõlemad liigid toituvad omaselt sukelpartidele.
Olenevalt talvisest jääoludest võib meie rannikumeres neid talvitumas olla kuni tuhatkond.
Läbirände aeg on otsakorral, aga ega öörändureid väikestes seltsingutes ju tähele ei panegi.
Rohukosklate vaatlused: LINK
Jääkosklad ja sinikael-pardid. Mõrtsuka järv
Jääkosklad läbiränne ongi otsakorrale jõudnud, aga võimalusel jääb neid talvitumagi arvestataval määral.
Kui ülal võrdlesime tänaseid tutvustatavaid omavahel, siis Arne pildi kommentaariks vast sedapalju, et jääkosklad on hästituntud sinikaeltest suuremad.
Paremini on näha ka sukeldumisel kalastavate lindude abimeest - nokka, kusjuures ülanoka servadel võib kokku lugeda kuni viisteist „hammast“.
Jääkosklate vaatlused: LINK
Välimuselt suurematest suguvendadest hoopis erinevat väikekosklat tutvustasime mõne päeva eest: LINK
