Tekst Viljandi ELKS
Jaan Eilart oli eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena.
Looduskaitsekuu tänavune teema on „Eesti loodus – oma või võõras?“
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37 korda ja algab nagu ikka mai teisel pühapäeval ning lõpeb keskkonnapäevaga 5. juunil. Mäletatavasti kavandati esimene Looduskaitsepäev Jaan Eilarti ja Orest Niinemäe algatusel 1957 aasta novembris. Idee esimeste elluviijate hulgas olid veel Aleksander Valsiner, Villem Voore, Orest Niinemäe, Andres Lättemäe jt.
Alates 1959.-st aastast on see üldrahvalik üritus. Pole andmeid, et mujal maailmas oleks nii vara alustatud taoliste ettevõtmistega.
Päev paigutati teadlikult Emadepäevale, mille tähistamine oli sel ajal tõkestatud. Nüüd on Emadepäev oma auväärse koha tagasi saanud, kuid need kaks toredat tähtpäeva sobivad hästi kokku.
Esimene looduskaitsepäev toimus 4. novembril 1957 Viljandi linnas. Teine looduskaitsepäev toimus 23. novembril 1958. 7. - 8. juunil 1958 toimus Viljandis loodusesõprade kokkutulek ja lillede näitus. Rahvale üritus meeldis ja räägiti, et looduskaitsepäev "emake loodus" tuleks "paigutada" teadlikult Emadepäevale, mille tähistamine oli sel ajal tõkestatud. Kui vabariiklik juhend looduskaitsepäeva tähistamiseks iga aasta maikuu teisel pühapäeval anti välja aprillis 1958, siis 1959 aasta kevadest alates hakati looduskaitsepäevi juba üle Eesti korrapäraselt organiseerima. Nüüd on Emadepäev oma auväärse koha tagasi saanud ja need kaks toredat tähtpäeva sobivad hästi kokku.
Esmaspäeval, 9. mail Tallinna Loomaaias pidulikult avataval looduskaitsekuul arutletakse selle üle, kas loodus on oma või võõras ning millised muutused on toimunud ühiskonna ja inimeste suhtumises.
Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid.
Üha rohkem kuuleme jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm jms – kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud on juba iidsetest aegadest, nt essütaja, teised moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.
Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski „karuteeneks“ osutuda. Kojutoodud nn hüljatud linnupojad, metskitsetalled, aga ka talvituvate veelindude toitmine ning muu taoline peegeldab samuti võõrdumist loodusest. Ekspertide kaasabil teavitame põhitõdesid, kuidas sellistes olukordades õigesti ning kohaselt käituda.
Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid iseenesest ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu nt hobukastan, on ilusad ning ohutud. Mure võõrliikidega tekib siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseteks, nagu on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast – millised täpsemalt, saame samuti teada.
Meie looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid tahke ilmestavad rahvuspargid - Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa saab tänavu 45 aastaseks. Täna teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist loodushoidu – inimesteta, kes meie kaitsealadel elavad, ilma nende toetuse, kaasamõtlemiseta ei saa loodushoid olla kestlik.
Looduskaitsekuu pidulik avamine toimub 9. mail Tallinna loomaaias, kus keskkonnaminister Marko Pomerants annab üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37. korda ja kuu kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: LINK
