Valge kärbseseen Amanita virosa
Roheline kärbseseen Amanita phalloides
Nädalalõpu ilmad kutsuvad metsa sest seenesaagi võimalused on igati head. Paraku peame üle mõne aasta tutvustama meie metsade „kihvtisemaid“ tegelasi:
„Nunnu“ välimusega valget kärbseseent kasvab meie metsades palju. Surmavalt mürgist seent aetaks sagedamini segi söödavate kitsemamplite või šampinjonidega.
Valge- ja roheline kärbseseen ongi põhjustanud suure enamuse (hinnanguliselt kuni 90%) surmaga lõppenud seenemürgitustest.
Mürgituse peiteaeg on pikk - kaksteist tundi, vahel ööpäev ja siis on meedikutel patsienti väga raske päästa.
Mürgised on ka meie teised kärbseseened, aga mitte nii hullult, aga parem jäägu nad kõik metsa oma kohale kasvama.
Roheline kärbseseen
Millega aetakse segi rohelist kärbseseent - enamuses rohelise pilvikuga ja nagu pildiltki näha keegi on seent ju söönud…
Meil on viimastel aastatel ilmunud arvukalt seeneraamatuid nii välis- kui koduautoritelt.
Väga heaks seenelise kaaslaseks metsas on taskuraamatut „100 söögiseent“, autorid Kuulo Kalamees ja Vello Liiv, mis ilmus 2007 aastal. Raamatu lõpuosas tutvustatakse meie mürgiseid seeni. Seda raamatut poodidest enam ei leia jääme ootama kordustrükki. Eelmisel nädalal oli suuremates raamatupoodides veel müügil samade autorite täiuslikum „400 Eesti seent“, mida võiks seenehuvilisele soojalt soovitada.
Raamatus tutvustatakse 450 seeneliiki ehk enam kui viiendikku meie looduses tuntud umbes kahe tuhandest suurseenest. Tutvustatakse kasvukohatüüpe ning seda piltmääraja abil. Ülevaate saab seenemürgistustest, seente ehitusest, oskussõnadest ja süstemaatikast. See tutvustus pole reklaamihõnguline.
Külastage samuti seenenäituseid Loodusmuuseumides.