Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striata

 

Kes on see tagasihoidlik hall värvuline. Seda küsimust kuuleb päris sageli, kuigi on tegu sarnase inimkaaslejaga nagu on ka linavästrik ja suitsupääsuke.

Hall-kärbsenäpid pesitsevad arvukalt nii meie koduaedades, parkides, kui hõredamates metsades ehk kuni veerand miljonit paari. Putuktoiduliste lindude arvukus kahaneb kõikjal putukate hulga vähenedes. Meil võib tänavu küll tõdeda, et sääski on väga palju.

Lendavatest putukatest toituvad linnud saabuvad hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.

Välimuselt ühtlaselt hallika seljasulestikuga, valkja alapoolega, rinda ja pealage katavad veidi tumedamad triibud. Sulestiku järgi ei ole sugupooli võimalik eristada. Viletsavõitu laululinnud sest vaid isaslind sirtsub pesitsemise aegu.

Inimeste naabruses pesitsevad linnud on usaldavad ja varjamatu eluviisiga.

Pesa 29. mail

10. juunil hakkasid esimesed hall-kärbsenäpi pojad kooruma

Vanalinnud ehitasid pesa maakeldri ülemisele hingele ehk teisisõnu pääseb omanik keldrit kasutama heal juhul alles 20. juunil.

Hall-kärbsenäpi koorunud pojad on pesahoidjad, vanalinnud toidavad ja hooldavad neid pesas veidi üle kümne päeva.

Kodu- või suvekodu hoovis on hea jälgida kuidas poegadele putukaid püütakse?

Saaki varitsetakse mõnes lindude meelest heast vaatluskohas, samaaegselt tiibu kehitades ja olles iga hetk valmis putukat ründama. Juba õhus olles tehakse äkilisi pöördeid ja vahel võime märgata ka nn rappelendu. Putuka haaramisel on vaikse ilma korral kuulda noka naksatust…

Nii jahitakse kahetiivalisi ehk kärbseid, aga ka suuremaid: parme, kiile, liblikaid… Mürgiastlaga putuka herilase, mesilase või kimalase püüdmisel tuleb nendei mürgiorganid vastu puuoksa eemaldada enne kui poegadele viia või omal alla neelata. Vahel otsitakse toitu maapinnalt: vihmausse, ritsikaid, tigusid… 

Kahe nädalased pojad on juba võimelised lendama. Vahel viivad vanalinnud pojad pesitsusalalt minema, aga vahel mitte.

Hall-kärbsenäppide vaatlused: LINK