Halljänes Lepus europaeus
Noored iseseisvat elu alustanud halljänesed võiksid olla umbes kuu või pooleteise vanused. Ringi nad hulguvad, aga ei mõista noored loomad karta õieti inimest ega arvukaid vaenlaseid. Jänesenooruk võib märgata inimest alles mõne meetri kauguselt enne kui põgeneb.
Põldude vahel kõrge taimestiku varjus saadakse rahulik toimetada, aga uudishimu ajab noored pikkõrvad külateedele, elamute lähedusse või koguni hoovidesse, kus pole koera kuulda.
Täiskasvanud emasloomal on tänavu juba kahe pesakonna jagu poegi ilmale toodud, aga kolmandat tiinust tuleb emasloomadel ette harva.
Halljäneste suviseks söögiks kõlbavad nii liblikõielised taimed kui kõrrelised. Et väärtuslikke toitaineid organism paremini omandaks aitab jäneseid koprofaagia ehk esimene vedelam väljaheide süüakse teistkordselt ehk meile tuttavaid jänesepabulaid väljutatakse peale „teist ringi“ sisikonnas.
Suurte täiskasvanud halljäneste kehapikkus jääb alla kolmveerand meetri ja kaal alla kuue kilogrammi. Noorloomad jäävad veel väiksemateks ja kergemateks.
Halljäneste suvine kasukas paistab pruunimana, kui talvine. Pealagi on tumedam, kui halljänese nägu. Heledamat punakaspruuni tooni märkame nii kurgu- kui lõuaalusel, külgedel ja jäsemete väliskülgedel. Kreemikat tooni jagub kõhualusele nagu jäsemete sisekülgedele. Tumedamatena paistavad kõrvaotsad ja sabapealne mille pikkuseks võib olla kuni kümme sentimeetrit. Seljakarv mustasäbruline.
Halljäneste kollase iirisega silmad asetsevad pea külgedel, mis annab neile tõeliselt avara vaatevälja ümbruse jälgimiseks.
Arvukate vaenlaste eest päästab halljäneseid tähelepanelikkus, koduümbruse tundmine ja väledad jalad. Kui looma jooksukiiruseks on kuni 50 km/h, siis lühiajaliselt spurtides veel paarkümmend km/h kiirem.
Noorte halljäneste elupaik ei jää sünnipaigast just kaugele, vast ainult mõni kilomeeter.
Täiskasvanud loomade nn kodupiirkond võib kattuda isegi mitme liigikaaslase omaga, kuid see oleneb juba halljäneste arvukusest.
