Pildistas LK-team
Rähni „käbipuu“
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur kirjurähni sügisene tegutsemine käib nii puudelt putukate otsimisega, kui kuusekäbidest seemnetega, mis on siiski nende põhiliseks talvetoiduseks. Tavaliselt leiate sellise „käbipuu“ aluselt hulga juba töödeldud käbisid ja ülejääkidest kuivad toitu otsimas väiksemad närilised.
Meie arvukama rähniliigi toimetavaid isendeid on huvitav jälgida- Seda me teame, et isaslindude tunnuseks on punane laik linnu kuklas, kui emaslinnu pealagi ja kukal on mustad, aga segadust võivad tekitada noorlinnud oma punase pealaega. Sulestiku järgi tunnevad arvatavalt suur-kirjurähni pea kõik.
Suur-kirjurähne kohtame harva majandus- ja noortes metsades sest seal elutseb vähe kahjureid mistõttu võivad rähnid lihtsalt nälga jääda. Vanadel ja osaliselt kuivanud puudel tegutses eile emasrähni Naissaare metsas inimeste kohaolu puhul veidi pahandades, aga rahunes ja asus kuivanud kase ladvas trummeldama, et veidi altpoolt välja ilmunud siklasi noppida. Alanud on aeg, kui rähnid tegutsevad juba üksikult.
Suur-kirjurähnid on ka rändlinnud ehk meilegi võivad nad saabuda põhjas või idast, kui sealkandis peaks olema talvetoitu käbisid vähe. Arvata on , et me talvisel ajal vaatame nende tegutsemist lähemalt.
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK
