Põldlõoke       Alauda arvensis

Põldlõokeste põhiränne oleneb ikka ilmadest ja kõik me oleme kuulnud sõna „lõokesetalv“, aga selline värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga ja ei sunni rändureid tagasi lumepiirini lendama – saadakse siin hakkama. Põldlõokesi märkab tähelepaneli üle Eesti.

Esimese suurema laine saabujad peaks olema peamiselt isaslinnud mida ornitoloogid kinnitavad hoolimata sellest, et isas- ja emaslinnud on sarnase sulestikuga ning looduses ei ole neil võimalik vahet teha. Emaslinnud võivad saabuda kuni paar nädalat hiljem nagu see toimub paljude teiste värvuliste rändlindudega.

Põldlõokese pruunikashalli sulestiku varjevärvus võib paigale tardunud linnu pea märkamatuks jätta. Tugeva kehaehitusega põldlõokeste pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri. Pealael märgatavaid kiirusulgi turritatakse kas erutuse või märgatud ohu korral.

Maapinnal tegutsevad põldlõokesed kõndides või joostes. Ümbrust uudistatakse kas mõnelt kõrgemalt mättalt või kivil.

Kas Te olete märganud põldlõokesi põõsastel või elektritraatidel istumas – sellist vaatepilti võib kohata väga harva.

Toiduks otsitakse ületalve säilinud taimeseemneid aga ka putukaid või nende vastseid.

Põldlõokeste lennupildis hakkavad silma laiade tiibade valged tagaservad ja sabal valged veermised sabasuled. 

Põldlõokeste vaatlused: LINK