Käbilindude poolt laialipuistatud käbid

Kuuse-käbilind      Loxia curvirostra

Kuuse-käbilinnud ajastavad pesitsemise neile sobivaks toidurohkuse ajaks, aga sagedamini märtsikuu alguseks. Ikka selleks ajaks kui päikesepoolsetel kuuskedel ja mändidel avanevad käbisoomused.

Kuuse-käbilindude tegutsemisest annavad märku laualipuistatud käbid ehk eelistavad käbirohkeid kuusikuid, kus tegutsetakse enamalt jaolt kuuskede ülaosas ja sageli koos paarilisega.

Niisiis on meil põhjust kuusekäbidest arutleda. Kui ilusal ja tervel kuusekäbil võib olla sada kakskümmend viis käbisoomust, siis teame, et umbes saja soomuse alt leiab lind või imetaja kaks seemet. Lisaks sellele, et seemned on toitainerikkad, sisaldavad nad 35% ulatuses rasvaineid.

Kuuse-käbilinnud ( loodusemees.ee )

Kuuse-käbilinnud on hundsulestikus päris värvikad: isaslind telliskivipunases sulestikus ja emaslinnul kollakasrohelises, aga suuruselt sarnased ehk veidi üle viieteistkümne sentimeetri ning kaaludes alla viiekümne grammi, seega tuttavast rasvatihasest veidi suuremad linnud.

Tüseda nokka otsad asetsevad lindudel risti, olles nii käbide töötlemisel tõhusaks tööriistaks. Lindude jalgu katab tugev korbakiht ja linnumehed kurdavad, et vahel ei taha seetõttu nende rõngastamine isegi õnnestuda.

Pesitsusaja saabudes on meil põhjust nende elukorraldust vaadelda. Kuuse-käbilindude arvukus võib olla aastati päris suures kõikuvuses. Nimelt linnud pesitsevad lihtsalt seal, kus toitu jagub. Tänavu pole toidupuudust karta, aga vaatame millised on sel ajal ilmad?

Kuuse-käbilindude vaatlused: LINK