Hõbehaigur Egretta alba
Euroopas peavad paljud linnuvaatlejad hõbehaigruid kaunimateks lindudeks.
Esimene pesitsemine registreeriti hõbehaigrute paaril Tartumaal Tüki küla hallhaigrukoloonias 2008. aastal. Esimene vaatlus aga registreeriti juba 1914. aastal augustis Saaremaa lõunarannikul Tulpe saarel, kus vaatlejaks oli parun Otto von Buxhoeveden. Kuuskümmend aastat hiljem 1975. aasta mais vaadeldi suurt ja pikajalgset lindu üle pika aja Põlvamaal Võõpsu luhal, kuid ka järgnevatel aastatel peeti hõbehaigrutega kohtumist ornitoloogide hulgas arvestatavaks harulduseks.
Kuid on põhjust oletada, et liik võis pesitseda Eestis isegi paari sajandi eest kuna oli Euroopas väga arvukas, aga sattus oma kaunite seljal algavate ja sabani ulatuvate ehissulgede ehk egrettide tõttu ohtu ja selliseid sulgi ehtisid kevadel lindude hundsulestikud. Nii olid hõbehaigrud daamide moehulluse ohvritena veidi enam, kui sajandi eest Euroopas väljasuremise ohus. Kaitsealuseks liigiks said hõbehaigrud alles eelmise sajandi keskpaiku.
Hõbehaigrute pesitsemine meie looduses on viimase pea paarikümne aasta jooksul juba tavaliseks muutunud. Pesitsusajal koondutakse sugulasliigi hallhaigrute kolooniate servaaladele või kaldaroostikku pesitsema. Koloonias puudel koos pesitsevad haigrud ilma eriliselt tülitsemata, hoolimata sellest, et kalapüügil ollakse toidukonkurendid.
Juulikuu teisest poolest võime hõbehaigruid sagedamini kohata: pesitsenud vanalinnud koolitavad noorlinde ja veel mittepesitsevate lindude salgad liiguvad ringi toiduotsingutel.
Hõbehaigrud
Juulikuu teisest poolest võime hõbehaigruid sagedamini kohata: pesitsenud vanalinnud koolitavad noorlinde ja veel mittepesitsevate lindude salgad liiguvad ringi toiduotsingutel, saades suguküpseks kahe aastaselt.
Naljakat vaatepilti pakub uude toitumiskohta saabunud linnusalk, kes leht- või okaspuude peenetel okstel turnivad ja ümbrust uurivad, aga seda peaks nägema.
Hõbehaigur
Nii suuruselt kui lennupildilt sarnanevad hõbehaigrud hallhaigrutele, kuid eristuvad viimastest valge sulestiku, pikkade tumedate jalgadega ja kollase noka poolest. Kehapikkust koos väljasirutatud kaelaga on haigrutel üle meetri, tiibade siruulatus pooleteise meeri ringis ja vanalindudel kaalu üle kilo, aga tänavused noorlinnud on veel pisemad ning veidi kergemad. Lennupildis ulatuvad tumedad jalad üle sabatipu.
Sügisränne lindudel juba kestab - on nii rännuparvi kui -seltsinguid, aga oktoobris kohtame hõbehaigruid juba harva.
Hõbehaigrud
