Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur-kirjurähni trummeldus kostub kiirelt ja lühidalt, kas pool sekundit või veidi kauem. Sellise trummeldamisega teavitavad isaslinnud vastassugupooltele oma asu- ja elupaika varakevadisel ajal. Talvise aja veedavad suur-kirjurähnid üksikeluviisiliselt.
Rähnide toksimist võime kuulda suvalises metsas, pargis või kalmistul. Tavalistel talvedel ja kesistel käbiaastatel võiks suur-kirjurähnide arvukuseks hinnata umbes poolesaja tuhande isendini, aga headel käbiaastatel nagu tänavune, võib arvukus olla poole suurem. Viimase nädala aegu võime juba märgata suur-kirjurähne paaridena tegutsemas.
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähnidel võib pikkust olla kuni veerand meetrit, tiibade siruulatust umbes nelikümmend sentimeetrit ja kaalu kuni sada grammi.
Suur-kirjurähni isaslinnu tunneme ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnu peasulestikus me punast värvi ei märka, see paistab must.
Suur-kirjurähni kiirusuled paistavad mustadena ja laubal, noka läheduses näeme heledat laigukest. Must haberiba ulatub rähni pika nokani.
Suur-kirjurähnide seljasulestik paistab selgepiiriliselt mustana. Silma hakkavad tiibade ülaosas kontrastselt suured, valged õlalaigud ja mustadel tiivasulgedel valged vöödid.
Valge rinnaesine võib olla mõnel isendil veidi määrdunud olemisega (tegu on okasmetsades tegutsevate lindudega, kes ennast vaiguga ära määrinud).
Tagakõht ja sabaalune sulestik erksalt punased. Teravatipulised sabasuled jäigad, sest nendele on puudel tegutsedes hea ennast toetada. Mõlema vanalinnu silmaiiris paistab punasena, jalad rohekashallid, mis aga tugevate ja teravate küünistega.
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK
