Pildistas LK team
Küüvitsad õitsevad
Harilik küüvits Andromeda polifolia
Tavaline pisike, igihaljas kääbuspõõsas meie looduses, mis kasvab rabamännikutes, soodes, aga hästi just lagerabades, kus peab vähemate taimedega elupaiga eest võitlema. Nii võib mõne nädala pärast lageraba küüvitsa õitest valkjas olla.
Kanarbikulise kääbuspõõsa lühikesed varred oleks võetud nagu suurtelt põõsastelt, aga taime kõrgus algab viiest sentimeetrist ja võib kasvada kuni neljakümne sentimeetriseks.
Küüvitsa õisik
Küüvitsate puhkenult roosad õied jäävad silma nn kupukujuliselt, olles kuni kuue õiega koondunud varre tippu. Sellise kujuga õit saavad tolmeldada vähesed imepisikesed mutukad, kuid seemnete abil levimine ei olegi küüvitsale oluline, sest tiheda rabasamblaga pinnasel on seemnetel keeruline idaneda.
Õite värvus küüvitsatel muutub õitsemise edenedes. Äsja puhkevad õied paistavad roosakatena, aga roosa toon pleekub ja õitsemise lõpu aegu saavad õied lumivalgeteks.
Küüvitsa lehtede alakülg
Küüvitsate kitsad lehed paistavad pealt nahkjalt läikivad ja värvuselt sinakalt rohelised. Lehe alapool on kaetud paksu valkja vahakihiga ja leht ise allapoole rullunud servdeaga. Kuid küüvitsaid aetakse sagedalt segamini hanevitsadega, aga piisab, kui vaadata taime lehe alakülge, mis on hanevitsadel kaetud roostekarva laikudega ja asi muutub koheselt selgeks, kumma taimega tegu.
