Video Ahto Täpsi
Fotod Arne Ader
Jõgevamaal Oti külas metsas jäi kaamera ette jvalgeselg-kirjurähn, kes parasjagu toitus vanal kasel. Huvitavaks läks siis, kui kohale ilmus suur-kirjurähn, kes arvas endal olevat rohkem õigust sellele kohale...
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Valgeselg-kirjurähni äratundmist hõlbustab valged ristvöödid seljasulestikus ning roosakaspunane sabaalune. Kui isaslinnu pealagi on punane, siis emaslinnul must. Kehapikkust veerand meetri jagu.
Valgeseljad korralikult majandatud metsades ei elutse sest seal pole neile piisavalt toitu ega ka elupaiku. Vanad, niisked lehtpuude enamusega metsad neile sobivad – jalal kuivanud ning mädanevad puud pakuvad häid toitumise võimalusi. Paigalindudest pesitsejate arvukus jääb kolme ja kuu tuhande paari vahemikku. Vastu talve saabuvad põhjast või kirdest rändurid, suurendades arvukust vast isegi kahekordseks. Meie saartel osutub nende kohtamine harulduseks.
Väärib ära märkimist seoses videoga, et valgeselg-kirjurähnid pelgavadki vaid veidi suuremaid suur-kirjurähne. Just raagus lehtpuude ajal (mets paistab hästi läbi ja tegutsejad märgatavamad) on linnuvaatlejad märganud, et suur-kirjurähni kutsehüüdu kuulnud valgeselgi muudab kuuldu ärevalt tähelepanelikuks sest katkestatakse isegi toitumine.
Valgeselg-kirjurähn
Valgeselg-kirjurähni vaatlused: LINK
Suur-kirjurähnid on meile arvukaimad ja kõigile tuttavad rähnid. Kohtame ju neid nii parkides, kui kõikvõimalikes metsades. Samuti paigalinnud.
Kirjeldame ka neid, kuigi oleme suur-kirjurähne ammuilma tutvustanud, aga kiireks võrdluseks vajalik.
Seljasulestik on neil must, suur õlalaik valge. Rinnaesised suled jätavad määrdunud mulje, sabaalune eredalt punane, valged triibud ainult külgedel. Emaslinnu pealagi üleni must, isaslinnul vaid kuklal punane laik.
Tänavusuviste noorlindude sabaalused suled veel roosad, kiirusulestik punane.
Suur-kirjurähn männikäbiga
Suur-kirjurähni sepikoda
Suur-kirjurähni vaatlused: LINK
