Fotod Arne Ader
Hallhaned
Hallhani ehk roohani Anser anser
Läänepoolsetes maakondades võib kevadekuulutajateks pidada hallhanesid – eile märgati linde esmakordselt (vaata loo lõpus vaatlusi). Suhteliselt vaiksed idakaare tuuled olid rännuks sobivad, ilm veel külm, aga päikeseline.
Hallhaned ongi ainsad meie looduses pesitsevad nö pärishaned. Lumekattega talve puhul saabuvad esimesed kevadekuulutajad märtsi alul. Põhirände alguseni võiks kuluda veel nädal ning ränne kestab siis umbes kuu aega.
Hallhanede kevadränne võib jääda vahel pea märkamatuks kuna saabutakse väikestes salkades, vahel isegi paaridena - hallhanepaari lahutab vaid ühe osapoole hukkumine. Ettevaatlikud ja tähelepanelikud suured linnud jäävad toituma lumest sulanud orasepõldudele, heina- või karjamaadele.
Aprilli-maikuus. suurtes läbirännul olevates haneparvedes liiguvad rabahaned, suur-laukhaned või valgepõsk-lagled, seal me hallhanesid ei kohta.
Hallhaned on suured, kehapikkust üle kolmveerand meetri, tiibade siruulatust vähemalt pooleteist meetrit, kaalu kolme-nelja kilo vahel, kusjuures isaslinnud on veidi kogukamad.
Mõlemad sugupooled sarnase hallika sulestikuga, pea ning kael pruunikashallid, tiivad ja selg helehallid, alakeha rinnast alates valkjas. Suur ja tugev nokk oransh, jalad sama värvi, kuid veidi heledamad. Kuuldavale lastakse koduhanedelt tuttavat „päris ehtsat“ hane kaagutamist.
Aprillikuus algav pesitsemine muudab hallhaned pea „märkamatuks“. Pesitsejaid võib olla kuus-, seitsesada hanepaari.
Pesitsuskohtadest, konkurentidest, vaenlastest ja paljust muust, siis kui aeg juba sealmaal.
Esimeste hallhanede vaatlus: LINK
Hallhaned
