Tegevusjälgi pildistas LK-team
Fotod Arne Ader
Orav on sarapuude all tuhninud. Pühapäevane ülesvõte
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Kas orav tuhnis sügisesi tallele pandud varusid?
Sarapuude alune peidupaik sobis „sahvri“ jaoks sügisel hästi, ei pidanud orav kusagile kaugele minema. Sellistest kohtadest võime nüüd leida poolikuid pähklikoori. Nimelt närib orav augu ainult pähkli tippu, surub sinna oma lõikehambad, et pähkel poolitada (närimisjälgedega pähkli kallal on tegutsenud hiired). Maapind lumevaiba all ei ole külmanud ja loomakese tegevusjäljed katab värskelt sadanud lumi.
Sügisel varuti peale sarapuupähklite ka tammetõrusid ja tänavuse käbiaasta üle oravad kurta ei saa. Talvisel ajal võime märgata, et toitutakse nii kuusepungadest kui erinevate puude koorest.
Orava poolt töödeldud kuusekäbi ( www.loodusemees.ee )
Sellise kuusekäbi leidmine lumelt tähendab, et orav on käbiseemneid söönud puul istudes, kui maapinnal, siis näeksime samas vedelemas käbisoomuseid. Orava töödeldud käbiroots jääb nö karvaseks, sest seemne kätte saamiseks rebib ta soomused käbirootsust lahti. Kui käbiroots paistab siledana, on näiteks uruhiired sellest omakorda üle käinud.
Vahel sööb orav männikäbisid, sest nendelt saab seemned kergemini kätte, aga kuuseseemned tunduvad hulga maitsvamad.
Orava jäljed
Lumisel maapinnal liigub orav tagakäppadel hüpates ja esikäppadele ainult toetudes. Seepärast jäävad suuremad tagajalgade jäljed pisematest esijalgadest alati ettepoole.
Esikäppade pikkus võib paista umbes nelja sentimeetrine ja laius paar sentimeetrit. Jäljes näeme nelja terava küüne jälge. Suurematel tagakäppadel paistab viis varvast: kolm keskmist sarnase pikkusega ja tihedalt üksteise kõrval, aga äärmised on lühemad ning asetsevad käpast eemal. Jälje pikkus vähemalt viis sentimeetrit ja laiust üle tolli.
Oravate käigurajad lumel algava ja lõpevad mõne puu juures ning liikuva looma hüppe pikkus võib jääda nii alla kui üle poole meetri.
Oravapesa
Oravate endi ehitatud pesad paistavad olevat üle poole meetrise läbimõõduga laiemas suunas. Pesa ehitatakse segametsades peentest erinevate puuliikide raagudest, taimevartest, samblast ja muust kättesaadavast materjalist. Eeskujulikult kuiva samblaga vooderdatud pesa sisemine läbimõõt võib jääda alla veerand meetri ja sellel võib olla ka kaks väljapääsu, sest siis on ootamatult ilmunud vaenlase eest lihtsam põgeneda.
Oravatel on tavaliselt mitu erinevat pesa (vahel ka lindude pesakast) ja varupesasse kolitakse, kui pesa voodris elutsevad kirbud muutuvad loomakesele tüütuks. Talvisel ajal hukkuvad asustamata pesas kirbud päris kiirelt.
Külmade, tormiste aga ka vihmaste ilmadega võib orav oma pesas veeta mitu päeva. Kui väljas paugub pakane, jäävad sooja pesasse ikka plusskraadid.
Loe päevase eluviisiga oravatest: LINK
