Palju on räägitud tehisaru kiiresti kasvavatest võimetest meid ümbritsevast maailmast aru saada. Juba mõned aastad on olemas mobiiliäpid, millega võib piltidelt määrata linde, loomi, putukaid ja taimi. Kuid see tähendab ikkagi pildi tegemist, selle äppi laadimist ja siis määramist.

Tuntud optikatootja Swarovski Optik tegi selle palju lihtsamaks. Nende tuntud headusega optika taha on nüüd binoklis AX VISIO rakendatud elektroonika ja algoritmid. 10x32 binokli keskel on kolmas silm - kaamerasilm, mis teeb 13 MP sensoriga pilte ja videoid, kuid mitte ainult. Sellega saab sisemise tarkvara abil määrata ligi 8000 lindu või 1000 looma. Mobiiliäpp, millesse on võimalik pilte alla laadida ja tarkvara seadistada, pakub veel lisarakendusi, näiteks lisandus hiljuti liblika- ja kiilimääraja.

Swarovski binokli Looduskalendrile testida andnud Tamrexi esindaja Raul Volke sõnul hakkabki nii umbes paar korda aastas tulema uuendusi, mis muudavad määramise veelgi täpsemaks ja lisandub veelgi erinevaid uusi rakendusi, millega tehisintellekt võib läbi toru vaadates hakata tuvastama muidki asju. See on alles esimene selline tehisintellektiga binokkel ja taoline tehnoloogia areneb praegu väga kiiresti.

Läksime Swarovski AX VISIO-ga Tallinnas Merivälja randa uut seadet proovima. Tegemist on üsna raske (üle kilogrammi), kuid tugeva ja käepärase vaatlusseadmega. Selle tagumiselt poolelt leiab valikuketta, millega on võimalik määrata töörežiim. Vaatame järgi, mida need nupuasendid täpsemalt teevad.

• Linnumääramine lülitab sisse tehisintellekti, mis annab teada, millise linnuliigiga on vaatluse fookuses tegu. Määramiseks tuleb vajutada päästikunupp lõpuni ja see info, mis määramisega saadakse, salvestatakse ka pildile. Liigi leiab EXIF infost koos asukoha koordinaatide ja kellaajaga. Pilt peab olema terav ja lind võimalikult hästi oma tunnustega näha, kuid näiteks kalakajaka võib saada määratud isegi tagantvaates, kui pilt on korralik. 
• Pildistamine-filmimine salvestab pilte ja videoid. Nende juures on ka üks hea lisaomadus - binoklist nähtavat striimitakse üle Wi-Fi mobiiliäppi. Ühendus pole küll alati hea, aga enamasti saab niimoodi hakkama, näidates teistele juuresolijatele, mida binokliga vaataja parasjagu näeb. Äpist saab juhtida ka piltide ja video tegemist.
• Looma määramine on üsna sama funktsioon kui linnumääramine, kuid seekord kasutatakse loomade andmebaasi. Miks need eraldi on, see ilmselt on seotud tarkvaraga, kuid selles asendis peaks aparaat suutma määrata ligi 1000 looma. Näiteks saab binokkel hakkama kasside-koerte ja inimeste määramisega, kuid raamatust võetud hundipilt määrati ka õigesti hundina, mitte koerana. Kuna liikide osas vaatab binokkel määramise asukohta GPS-ist ja teeb selle põhjal kitsendusi, siis loomaaialoomadega või raamatust vaadatavate eksootiliste isenditega võib binokkel mööda panna. Näiteks leopardipilti võib tehisaru kangekaelselt pidada ilveseks.
• Kompass on omadus, millest pole küll suurt kasu, kuid aitab siiski läbi binokli vaadates ligikaudu kümnekraaidse täpsusega teada saada, mis ilmakaares vaatad. Kui vaatad enda ümber erinevates suundades, siis on see orientatsioonil abiks. Kuid suurt täpsust ei maksa muidugi sellest elektroonilisest kompassist loota. Kalibreerimiseks peab binokliga tegema õhus umbes kümme kaheksakujulist liigutust.
• Mobiiliga ühendus aitab pildid ja videod seadmest telefoni alla laadida ja tarkvara üles laadida. Binoklis on 28 GB mälu, kuid aeg-ajalt võiks siiski seadmest vanu pilte kustutada, et loodusvaatlusel ootamatult ruum otsa ei saaks. 
• Kaks varunuppu lisa-äppide jaoks on esialgu vabad, aga kui laadida mobiiliäpiga lisarakendusi, siis need ilmuvad just nende pöördnupu asendite alla. testi ajal näiteks sai katsetatud liblikamäärajat. See määras kohati hästi raamatust, kuid näiteks arvutiekraanilt ei tulnud alati toime - vajas kõrgema värskendussagedusega paneeli. 
• Vaatluse asukoha jagamine on hea omadus loodusretkede juhtidele või jahimeestele, kes tahavad teistega mõnda huvitavat looma või lindu jagada. Nimelt tuleb binoklis midagi huvitavat nähes selles ketta asendis vajutada päästikunupule ning vaatluse koht salvestatakse. Kui nüüd binokkel teisele inimesele antakse, näitab punane nool, kuhu suunas peaks oma vaadet nihutama, et vaatevälja sama asi ilmuks.

Binokliga peab muidugi arvestama seda, et liigi määramine toimub just nii kehvades oludes, kui binoklikaamerast paistab. Kui profikaameraga hoolikalt tehtud foto mõnda mobiiliäppi laadida, siis on sealsel tehisintellektil määramiseks ideaalsed tingimused. Binokli kunstmõistus aga peab leppima väriseva käega hämaras või halva valguse suunaga tehtud pildiga, mis pidevalt liigub.

Nii juhtus meilgi tuulisel Meriväljal, et esialgu kaugemal näha olevaid linde, keda inimsilmaga kogenud vaatleja eksimatult ära tunneb, binokkel veel ei tuvastanud. Alles lähemale minnes hakkas määramine tööle.

See tähendab, et päris kogenud loodusvaatleja jaoks ei pruugi binokli tehisintellekti omadustest alati kasu olla. Samas on Swarovski vajalik muulgi moel. Endiselt on sel teada headuses optika, mille eest ollakse nõus välja käima tuhandeid, lisaks nüüd ka kaamera, millega on hea võimalus oma vaatlusi koordinaatide, kellaaegade ja liiginimedega täpselt dokumenteerida. Ka loendust on võimalik niimoodi lihtsamini teha.

Kuid algajale linnuvaatlejale või võõras kohas reisil tundmatute liikide vaatlemisel on see binokkel heaks abiks ka uue tehisaruga. Samuti saab sellega hästi loodusretkedel inimestele loodusvaatlusi tutvustada ja aidata neil ise määrata, keda näevad. Ning miks mitte ka jahil, kus saab teistele näidata mobiiliekraanilt, mida ise parajasti binoklist näed.