Kirjutas ja pildistas Jaak Tammekänd, Keskkonnaagentuuri spetsialist
Raisakotkas Leidissoos
Raisakotkas Aegypius monachus
Väljavõte Keskkonnaagentuuri spetsialisti Jaak Tammekännu välitööpäevikust madalsoode ja rabade haudelinnustiku loenduse riiklikelt seiretöödelt 2024. aasta kevadel:
28.05.2024 Läänemaal Leidissoos.
Siin siis juba neljas hommik soo- ja rabalinde kaardistada. Seekord endal Märasoo nimeline soo-ala. Kohati soo kõrge taimestikuga ja märg, nii et vööni tilkumas. Ja ei mingeid erilisi linnusensatsioone. Kilomeeter loenduse lõpuni. Korraga tõusis soosaare servast kuuse ladvast lendu midagi nii suurt, nagu draakon oleks tuule tiibadesse võtnud.
RAISAKOTKAS! Maailma üks raskemaid ja suurimaid röövlinde, kelle tiibade siruulatus on kuni 310 cm (võrdluseks Eesti suurimal merikotkal kuni 240 cm). Taskudigikas kohe binokli asemele. Pilte, enne kui kadus puude varju, paarikümne ringis. Adrenaliinilaks igatahes vägev!
Mida teame raisakotka leviku ja arvukuse kohta?
Viimastel andmetel on Euroopas pesitsemas umbes 1900 paari raisakotkaid (Aegypius monachus). Suurim populatsioon, 1600 paari, paikneb Hispaanias, väiksemad populatsioonid Prantsusmaa lõunaosas, Vahemere ja Musta mere ümber. Mujal maailmas on liik levinud Lähis-Idas, Kesk-Aasiast Mongooliani. Maailma populatsiooni suuruseks hinnatakse ainult 7000-10 000 paari, mis teeb tast üsna haruldase liigi. Eestis on raisakotkast varem kohatud teadaolevalt 13 korral (kaardil).
Kaardi Eesti teadaolevatest raisakotka vaatlused (2024. a maikuu vaatlust tähistatud rohelisega); punasega tähistatud kaitsealad
Mida kujutab endast madalsoode ja rabade haudelinnustiku riiklik seire
Seiretöö eesmärgiks on jälgida Eesti madal-, siirdesoode ja rabade haudelinnustiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi ja trende. Selleks kogutakse andmed seirealadel pesitsevate linnuliikide arvu ja arvukuse; liikide territooriumide paiknemise ja alade seisundi kohta. Seiretöö annab muu hulgas sisendi Euroopa Liidu linnudirektiivi aruandlusse, kus on vaja anda liikide arvukuse trend, soodes pesitseva populatsiooni arvukushinnang, soodes pesitseva populatsiooni levik ja levila hinnang.
Seirealaks on kogu soolaam, mille seirajad katavad regulaarselt loendusradade ehk transektidega 300-500 meetrise intervalliga. Seireala haudepaaride hinanngud antakse transektidel sooritatud loenduste hilisemal kauguste ja kattuvuste analüüsil ehk tõlgendamisel.
Varasemate seirearuannetega saab tutvuda Keskkonnaseire Infosüsteemis (KESE)
