Punane leeder Sambucus racemosa
Punase leedri marjad on mürgised ja võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid, kui on söödud üle kümne marja (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus).
Läikivpunased marjakobarad panevad endid märkama.
Punast leedrit näeme kasvamas täiesti suvalistes kohtades ehk seal kuhu linnud on seemneid poetanud: elamute läheduses, taluasemetel, tühermaadel, metsaveertes, maanteid palistavates kuusehekkides. Põõsas võib tavaoludes sirguda kuni nelja meetri kõrguseks, kuid vahel sirgub isegi väikeseks puuks. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, sest jääb varjus kiduma. Põõsas on kiirekasvuline ja vähenõudlik ning haruneb hästi.
Leedrite lehed on enamalt jaolt kolme lehepaariga, harvemini kahega, pealt mattrohelised, alaküljelt sinakasrohelised, teritunud tipu ja saagja servaga.
Punane leeder
Juba lõhna tõttu peetakse punase leedri pisikesi, ümaraid kuni poole sentimeetrise läbimõõduga marju mürgisteks, aga mürgised on tegelikult luuvilja kollakaspruunid luuseemned, neid on pisikeses viljas kaks kuni viis.
Laia leviku võlgnevad leedripõõsad tänu lindudele, nemad söövad marju (botaaniliselt luuvilju) isukalt, väljutades seemned koos väetisega loodusesse.
Jutustatud on koduaedades punase leedri okstega muttide peletamisest, mis käikudesse torgati, aga ei tea millised olid tulemused.
Varem tutvustatud:
Harilik kuslapuu: LINK