Ujuv penikeel Potamogeton natans
Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, kuid paljud liigid paistavad omavahel äärmiselt sarnased välja.
Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites ja eriti viimasel ajal kollaseks värvunud ujulehtedega hakkab veekogudel silma. Seega ei ole ka raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud ja taimed taluvad isegi ajutist kuivale jäämist.
Veekogu põhja kinnitub penikeel rohkelt haruneva ja roomava risoomiga, millest kasvavad välja arvukad ümmargused varred ning tõusevad veepinnale ujulehtede abil.
Penikeelel on kahesuguseid lehti: veesisesed on taandarenenud labaga ja kitsad (pikkusega üle paarikümne sentimeetri, aga laiust vaid mõni millimeeter). Ujulehed laialt munajad, aga vooluvetes võivad nad ka süstjad olla.
Sinikael-part
Pildil nähtav penikeelte tihnik soodustab veekogude kinnikasvamist, aga pakub pelgupaika paljudele veeloomadele ja kaladele. Taime viljadest toituvad omakorda veelinnud, mida võime märgata.
Veekogudest ujuva penikeele väljarohimine ei anna märkimisväärseid tulemusi ehk see jääb ajutiseks, sest ikka jääb mõni risoomijupp põhja ehk penikeeled veekogust ei kao.
Mõned pildid sugulasliikidest:
Läik-penikeel
Kaelus-penikeel
