Arukask Betula pendula
Arukased õitsevad enne lehtimist ja on meie lehtpuude seas tähtsaim metsapuu. Kaasikuid ja kase enamusega puistuid võib kasvada veidi üle 30%. Meie looduses võivad arukased kasvada üle kolmekümne meetri kõrgusteks ja siis võib tüve läbimõõt olla kuni meetrine. Arukase tüvi jääb sirgeks ja on vähese koondega ning vana puu tüve alaosa paistab musta ja rämelise korbaga. Noore puu tüvekoor on valkjas ja ketendav.
Emasõied leiame lühivõrsetelt nad on püstised ja valminult paar-kolm sentimeetrit pikad ning rippuvad. Isasõied arenesid juba möödunud aasta augustis, asetsevad võrsete tippudes ja paistavad emasõitest umbes poole pikematena. Arukaskede võrsed paistavad punakaspruunidena ja nad on kaetud vahatäpikestega.
Arukased on kiirekasvulised ja seda kuni veerandsaja aastasteni. Kõrgusekasv jääb aeglasemaks alles kuuekümneaastastel puudel ja arukaskede vanus võib küündida paari- kuni kolmesaja aastani.
Arukaskede õitsemise võib õietolmuallergikutel tunda anda rinokonjunktiviit: sümptomiteks nina sügelus, aevastamine, vesine nohu või nina kinnisus. Sügeleda võivad silmad, esineda punetust, paistetust ehk pisaravoolu. Vahel esineb suulae, kurgu või kõrvade sügelust, nahapõletiku ägenemist, aga õietolmuga kokku puutunute nahal kublalöövet.
