Fotod Arne Ader
Suur-laukhaned
Suur-laukhani Anser albifrons
Meilt rändavad suur-laukhaned läbi oma pesitsusaladele, Põhja-Venemaa tundratele. Sügisel näeme neid massiliselt, aga enamalt jaolt vaid ülelennul, kui just tormine ilm linnuparvi peatuma ei sunni.
Kevadrändel teevad nendest umbes paarkümmend tuhat ka meil toitumispeatuse - seega on põhjust nende välimust lähemalt kirjeldada. Lähipäevil vaatleme ka hallhanesid ja rabahanesid, et veidi „hallide hanede“ osas selgust saada – näha, kuulda on neid kõiki.
Liigitunnus suur-laukhanedel, valge laik nokatüvikul torkab hästi silma ning eristab neid teistest hallidest hanelistest. Päris suur lauk ulatub nokatüvikust laubani. Lennupildis märkame vanalindudel tumedaid laike kõhul. Nokk on neil roosa, valge otsaga, sarnaselt hallhanedele, aga jalad oranshid, nagu rabahanedel.
Möödunud aastastel noorlindudel on veel hulk erinevusi välimikus. Vanalindudele sarnane välimus saavutatakse pärast suvist sulgimist.
Niisiis, kui näete kusagil suur-laukhanesid toitumas ja Teil on binokkel autos võib märgata veidi erinevaid linde sest osadel puudub liigitunnus, lauk. Noorte lindude nokk on üleni hall, samuti kõht, millel puuduvad tumedamad põikvöödid.
Suur-laukhanede kehapikkus jääb seitsmekümne sentimeetri ringi, kaaluga paar, kolm kilo. Täiskasvanud suurte isendite tiibade siruulatus on üle pooleteise meetri.
Tumedamaid rabahanesid võime nn segaparvedes samuti täheldada.
Suur-laukhanede viimaseid rändeparvi võime kohata aprilli lõpuni, vahel isegi maikuu alul.
Viimaste päevade vaatlused: LINK
Suur-laukhaned rändel
