Maalehe ettevõtmine
Euroopa aasta puu konkursi eesmärgiks on näidata inimestele puid kellel lasub tähtis ülesanne nii kultuuripärandi kandja, kui kogukonna ühendajana. Oluline ei ole puude vanus või suurus vaid hingeline side, mis kohalikke inimesi nimetatud puuga seob.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda. Eesti ettevõtmist korraldab Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond ja tänavuse aasta meediapartneriks on Maaleht.
Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 võistlusel.
Hääleta 9. novembrini Maalehe veebis: LINK
Milline nendest puudest läheb esindama Eestit Euroopa aasta puu konkursil? Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik on välja valinud kolm väärikat kandidaati.
Verhuulitsa lautsipettäi. Pildistas Reigo Teervalt
Verhuulitsa lautsipettäi
Värskas kasvav Verhuulitsa lautsipettäi on setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga. Teel külast kirikusse peatus surnuvoor puu juures. Seal löödi vastu männi tüve puruks kauss, mille sees oli olnud surnu pesemise vesi. Samuti põletati seal õled, millele koolnu oli asetatud, kui teda puust lavatsil ehk lautsil oli pestud.
Umbes 350 aastane männivana haruneb võrdlemisi maapinna lähedalt neljaks, pärimus räägib, et see tuleb sellest, et neli kasvama pandud mändi on aja jooksul üheks kokku põimunud.
Lippmaa pärn. Pildistas Katre Ratassepp
Lippmaa pärn
Abruka saarel kasvav Lippmaa pärn on Abruka saare liigirikkuse tunnistaja ja ausammas botaanik Teodor Lippmaale. Omapärase võrakujuga sammaldunud pärnapuu kasvab umbes 120–130aastases riigimetsas. Puu tervislik seisund pole enam kiita, kuid silmailu pakub ta rohkesti.
Looduskaitset saab Abruka saarega seostada juba 1937. aastast. Laiemas teadusmaailmas tegi oma uurimistööde Abruka liigirikka laialehelise salumetsa kuulsaks botaanik Teodor Lippmaa (1892-1943), kes viis seal läbi mitu taimeökoloogia eksperimenti ja aitas oma võõrkeelsete artiklitega Abruka salumetsa maailma teaduse väärikale kaardile.
Reigi pöök. Pildistas Katre Ratassepp
Reigi punane pöök
Reigi punane pöök kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. Selle istutas 1903. aastal Reigi kiriku pastor R.G. von Hirschhausen oma poja sünni puhul. Pöögi teeb eriliseks tema lehtede punane värv, aga ka rohked kultuuriloolised kokkupuutepunktid Reigi kirikuga. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mille põhjal on valminud film, kus peaosa mängisid Mikk Mikiver, Tõnu Mikiver ja Elle Kull. Hiljem sündis teosest ka ooper. Tõnu Õnnepalu kirjutas oma menuraamatu „Piiririik“ (Emil Tode nime all) pastoraadi ülakorrusel.
Teatavasti pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu. Viimase aastakümne peaaegu olematute talvede tõttu võib ennustada, et pöök võib veel sellel sajandil olla meie harilik liik juba metsaski. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
