Jälgi pildistas LK-team
Kas nirgi jäljerida viib hiireurgu
Nirk Mustela nivalis
Pisikiskjate jäljed võivad olla väga sarnased ja seda eriti talvise lumikattega. Suhteliselt sarnased võivad olla näiteks täiskasvanud isase nirgi ja kärbi noorlooma jäljed, aga võrrelda tuleb muidugi lisaks jälje mõõtudele ka liikumise eripärasid sest pisikiskjad liiguvad enamalt jaolt hüpeldes, elupaiga maastiku eripärasid ja teisi olulisi pisiasju.
Nirkide kasukas on talvel üleni valge ja kärpidel on sabaots must ja seda ka suvisel ajal. Kehakaalud võivad kõikuda 50 kuni 400 grammi vahemikus ja kehapikkus 10 kuni 30 sentimeetri vahemikus. Nirgi esikäpa jälg jääb kärbiga võrreldes ümaramaks, pikkusega umbes poolteist sentimeetrit, kuid tundub lumes veidi suuremana. Kärbi esijalgade jäljed paistavad piklikumatena olles vähemalt pool sentimeetrit pikemad.
Kärbi jäljerida
Talvisel ajal oleneb päevane toidutarve väikekiskja suurusest: pisematel isenditel umbes kolmandiku jagu kehakaalust, suurematel umbes veerandi jagu. Sellise toidukoguse korral talvisel ajal näljasurma karta ei ole, kui ööpäevas korra kõhu täis saab. Nirkide väljaheide on mõlemast otsast teravnenud, keskmiselt viie sentimeetrine ja kõigest paari millimeetri jämedune ning ega neid naljalt lumelt ei leia.
Peame kindlasti ära mainima, et nirkidel on käes jooksuaeg, mis kestab veel ka märtsikuus. Nagu teame sunnib see loomakesi rohkem liikuma ja kahaneb ettevaatus.
Nirgi sissetallatud rada
