Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Lepad ja ka sarapuud tolmavad. Laupäevase vihma jäljed rõdu klaaslaual.
LK kommentaar:
Kui Põhja-Eestis sadas lobjakat ja tuiskas, siis Lõuna-Eestis oli päev päikseline, kaheksa kraadi sooja ning peaaegu tuulevaikne. Mõni mesinik sai isegi mesilasperesid kontrollida.
"Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad, naasvad laululinnud ning õitsvad puud rõõmu. Nendele umbes 150 000 eestimaalasele ehk 10%le Eesti elanikkonnast, kellel on õietolmuallergia ning kes mingil põhjusel pole teinud ennetavat ravi ega muretsenud endale vajalikke ravimeid, algab raske ja vaevarikas aeg.
Märtsist maini on puude õitsemise aeg. Peamised pollinoosi põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm.
Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosina, mida nimetatakse veel heinapalavikuks ning mis võib olla silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule.
Pollinoosi sümptomid on:
rohke vesine eritis ninast, nina sügelemine, ninakinnisus, aevastamine (meenutab väga külmetusnohu), pisaravool, silmade punetus ja sügelemine, astmale on iseloomulik raske, vilistav hingamine, köha, vahel võib avatud kehaosadele, milleks kevadel on eelkõige nägu, tekkida punetav ja sügelev lööve.
Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu."
