Pesapildid LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Metskurvitsa pesa nelja munaga, aga suvises kurnas võib olla ka kolm muna
Metskurvits ehk nepp Scolopax rusticola
Mingi osa metskurvitsate emaslindudest pesitsevad meil teistkordelt suvel ehk juulikuul. Peidulised emaslinnud rajavad pesa niiskematesse lehtpuu metsadesse ehk kuuse-segametsadesse, kuid väldib puhtaid kuusikuid ja palumännikuid. Metskurvitsate arvukuse langus on meil kestnud juba aastakümneid, mida soosib pisikiskjate rohkus, kuid ka maaparandus kahandab võimalikke niiskemate lohkudega elupaiku, samuti kliimamuutused. Tänavu võiks meil kevadel pesitseda vähemalt kolmkümmend tuhat metskurvitsa emaslindu.
Pesa asukoht on raskesti leitav
Metskurvitsate emaslinnud rajavad kõrgesse rohtu lihtsa pesa rohukõrtest. Mune haudub emaslind umbes kolm nädalat. Kurvitsapojad lahkuvad koos emaslinnuga pesast koheselt peale koorumist ja kuivamist. Pesa läheduses jäädakse toituma umbes kuuks või veidi kauemaks, hoolimata sellest, et kiirelt kasvavad pojad suudavad juba kümnepäevastena veidi lennata. Kuid saavutavad lennuvõime alles kuu aja möödudes. Metsarüpes kasvatakse ainult emaslinnu hoole all, kuid metskurvitsa perel on metsades piisavalt ohte.
Augustis ja septembris käivad metskurvitsad öisel ajal niiskemtel põldudel vihmausse otsimes ja neid või teisi pinnaseloomi aitab lindudel leida nende pika noka kompimistundlik nokaots.
Sügisest rännet me ei märka, sest metskurvitsad on öörändurid.
Metskurvits ( loodusemees.ee )
Metskurvitsate sulestik jätab pruunikirju mulje hoolimata sellest, et sulestikus leidub arvukalt ka teise värvusega sulgi, aga maapinnal tagab selline sulestik võrratu maskeeringu.
Kaaluvad metskurvitsad kolme kuni neljasaja grammi piires. Silmad asetsevad pea külgedel, mis tagab ümbruse hea jälgimise ja noka pikkus võib küündida seitsme sentimeetrini.
