EST EN DE ES RU  FORUM

       

Uued kaamerad

Uued kaamerad

 

Vaata metsa enda ümber - punapuravikud

Fotod Arne Ader
 
Haavapuravik
 
Haavapuravik ehk punapuravik       Leccinum aurantiacum
 
Pomerantspuravik        Leccinum versipelle
 
Palupuravik          Leccinum vulpinum
 
Pargipuravik          Leccinum quercinum
 
Paari nädala eest tundus suisa, et seeneaasta võib „mokka minna“, aga puravike otsijatel jagub seene korjamise lusti juba nädala algusest.
 
Esimesed kivipuravikud olid juba enne maapinnale ilmumist seeneusside poolt puretud, aga värskeid, pisikesi kivipuravikke leiame männimetsa aluste teede servadest kenasti.
 
Huvilisele tutvustame maru sarnaste punapuravike liikide kasvukohti, neid leiab kivipuravikest hetkel rohkem.
 
Haavapuravikke leiame ikka leht- või segametsadest, aga ainult haabade lähedusest.
 
Viltjas seenekübar oranshikast, tellispunaseni ja kübaranahk ulatub veidi üle serva. Kübaraalused seenetorukesed valged, hallikad või kollakad. Noorel seenel jalg valge, valgete soomustega, vanemal seenel juba kergelt kübara karva soomustega. Seene lõikepind, aga ka muljuda saanud kohad värvuvad aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks – koju jõudes pole seenel enam nõnda kaunist välimust.
 
Pomerantspuravik
 
Pomerantspuravikud kasvavad samuti lehtpuu või segametsades, kuid ainult kaskede all, kus võivad moodustad päris arvestatavaid seenekogumeid.
 
Seenekübarad on neil haavapuravikega võrreldes veidi kollakamat toon. Nüüd märkad, et seenejalg on valge, aga peente nõgimustade soomustega. Seene viljakeha värvub katsumisel ning lõikepinnal roosakaslillaks aga seenejala alusel vahel ka sinakalt roheliseks.
 
Palupuravikke leiame palumännikutest või männisegametsades, aga seened kasvavad mändide all.
 
Kübar rebasekarva viltjas. Seenekübara alused torukesed valged, seene vananedes hallid. Seenejalg valge nagu noorte seente jala soomusedki, hiljem muutuvad punakaspruuniks ja vananedes peaaegu mustaks - sarnaseid enam korjata ei kannata.
 
Kõik hõrgult maitsvad seened.
 
Pargipuravik
 
Pargipuravikud on suht haruldased, aga sarnased ja väärt söögiseened. Nemad kasvavad tammikutes, tamme - segametsades, parkides aga ainult tammede all.
 
Seenekübar pruunikalt oransh, seenetorukesed kreemid. Valkja seenejala peened soomused muutuvad vanematel seentel tumepruunideks. Lõikepind seenejalal, aga ka puudutuse kohad muutuvad aegamisi kas punakaks, lillaks või ka sinakashalliks.
 
Metsas kestab vahva aeg…. Nautige!