Uued kaamerad
Kaanest kaaneni
Kuigi suurem osa elusloodusest toimetab oma asjaajamisi vesises keskkonnas, teatakse elust allpool veepinda oluliselt vähem, kui maapealsest loodusest. Veel vähem on enamusel inimestest aimu sellest, mis toimub veekogudes siis, kui nende pinda katab jäine kaas.
Kaanest kaaneni 3
Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com
Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu nad esmapilgul tunduvad. Fotol olevat situatsiooni nähes arvasin, et selle kaadri kandvaks sisuks on tavaline loomislugu. Targemate inimestega konsulteerides sai selgeks, et kindlasti on tegemist vesikakanditega (Asellus aquaticus), aga kas nad ka soojätkamisega tegelevad, pole üldse mitte kindel. Pigem vastupidi, kuna viiekraadine vesi olevat neile sigimiseks liiga külm. Nii või naa, ''Putukate kevadmängud'' sobib pildiallkirjaks igatahes.
Kahtlused ja küsimärgid jäid õhku ka selle foto puhul. Ilmselt on tegemist vesikakandi laibaga, aga miks tal selline karvane kasukas ümber on? Kas mingi seen? Milline? Isegi kõikvõimas internet jäi sellele küsimusele vastamisega jänni.
Äntu Sinijärve, kus kõik eelnevad pildid tehtud on, loetakse Eesti kõige selgema veega järveks. Suurepärase läbipaistvuse annavad veele järve põhjas olevad võimsad allikad. Tänu aastaringsele heale nähtavusele on sellest järvest kujunenud ka Eesti sukeldujate üks lemmikpaiku.
