Foto Arne Ader
Harilik kopsurohi
Harilik kopsurohi Pulmonaria officinalis
Selleks, et varajaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim. Kopsurohi oma roomava ning hästi haruneva risoomiga, mille pungadest sirguvadki maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab juba lume sulades eristada, aga siis peab huvilisel taimede kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.
Kasvukohtadeks veidi viljakamad mullad, lehtpuu- ja segametsades, metsaveertes või ka puisniitudel.
Äsjapuhkenud roosad õied paiknevad tipmistes õisikutes, aga värvuvad tasapisi sinisemaks ning närtsides sinakaslillaks – taimerakkudes toimub happesuse langus, mis omakorda kutsub esile õite värvimuutuse. Samas annab tolmeldajatele selge sõnumi: värsked roosad õied on nektaririkkamad, kui vanemad sinised, mis pole enam nii nektarisaagikad. Varakevadised vähesed õitsejad on putukatele äärmiselt olulised toiduallikad. Kuna kopsurohud pole isetolmlejad vaid putuktolmlejad (et seemneid kasvatada ning paljuneda), tundub selline putukateavitus „suisa mõistusepärasene“.
