Foto Arne Ader
Näsiniin
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Enne puude lehtimist, seni veel päikeseliste raagus segametsade alusrindes õitseb väheharunenud ja madal põõsas, vahel suisa üksik lillade õitega oks – näsiniin, mida vanasti ka metsasireliks kutsutud.
Taim eelistab lubjarikkaid kasvukohti ka kergelt soostunuid, kuid viljakaid muldi - näiteks päikesepoolsemaid sarapuude aluseid.
Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta me taime kusagil.
Näsiniine õied meenutavad mõneti sireliõisi, seda nii värvilt, aga veidi ka kujult. Õied kinnituvad võrsele kolme kuni viie kaupa, lõhnavad tugevalt, mis aitab ligi meelitada varakevadisi vähearvukaid tolmeldajaid.
Õitsemise aegu hakkavad võrsete tipus arenema äraspidimunajad lehed (vaata Arne fotol).
Silmale ilus vaadata, aga teadmiseks, et kõik näsiniine taimeosad on inimese jaoks tugevalt mürgised.
