ERR arhiiv
Video: LINK
Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal
Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.
Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.
Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.
Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?
Jäädvustatud on Eestimaa herilased - nii ühiselulised kui ka üksi elavad, samuti saksi metsaherilane, vapsik, täpikmaa-herilane, müüriherilane, kuldherilane, kaevurherilane.