Fotod Arne Ader
Urvalinnud
Urvalind Carduelis flammea
Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Läbirändajad kohtasime juba oktoobrikuust alates, aga alati parvedes, kus võime loendada sadu vahel koguni tuhandeid isendeid.
Meile talvituma jääjate arvukus on aastati väga erinev. Siiajäänuid kohtame pakaseliste ilmade aegu lindude söögimajade ümbruses, aga ka siis salkades. Sõbralikes seltsingutes pole märgata omavahelist tülitsemist ja arvatakse, et juba pesitsenud paaridki hoiavad kogu aasta kokku. Talvisel ajal toitutakse kõikvõimalikest seemnetest.
Mis urvalindude välimuses silma hakkab? Eelkõige karmiinpunane laup ja kollane nokk. Nii selja-, kui külgede sulestik pikitriibuline.
Urvalind
Sulestiku värvikus võib isendite lõikes väga kõikuv olla: mõnel võib puududa isegi liigitunnus – punane laup.
Isaslindudel märkame kena roosaka varjundiga rinnaesist.
Urvalindude viimase nädala vaatlused: LINK
Urvalind
