Laululuikede kevadränne

Eingereicht von Looduskalender - So., 03.03.2019 - 11.11
Autorid

Fotod Arne Ader

Laululuiged (

Laululuiged ( www.loodusemees.ee )

Textkörper

 

Laululuik        Cygnus cygnus

 

Suurtele, uhketele ja tugevatele lindudele sobib rändamiseks isegi tugevam pärituul. Rändureid kohatakse nii rannikul, kui sisemaal juba veebruari lõpust alates. Sellele on kaasa aidanud tänavused Läänemere jäävabad olud, aga karmimatelgi talvedel Taani väinadest eriti kaugemale ei lennata. Meie jäävabas rannikumeres võis tänavu talvitujaid olla kuni kolmveerand tuhat.

Kevadränne on sügisrändest arvukam, meil võib rändepeatuse teha ümmarguselt kuni  viisteist tuhat isendit, kes siirduvad aprillis siit edasi arvatavalt kirde suunas (mitte Soome, kus laululuik rahvuslinnuks) oma pesitsusaladele. Läbirändajaid võime kohata veel maikuu alul.

Meie mandri ja suursaarte väikejärvedele võib jääda pesitsema kuni sadakond laululuige paari, aga nendest juba siis, kui aeg niikaugel.

Laululuiged liiguvad rändel sageli mõne linnu seltsingus, salgas või mõnekümne isendiga parves.

Lennus kostub sarnast tugevat tiibade vihinat nagu kühmnokk-luikedelgi lennus, aga kui kühmnokad on „tummad“ linnud, siis laululuikede „trompetihuiked“ kostuvad kaugele.

Mõne suurema parve lennupilt võib sarnaneda  „kurgede kolmnurgale“, kuid sagedamini liiguvad rändurite salgad rivis.  

Kes vähegi looduses liikunud teeb pea sarnase suurusega kübmnokk-luikedel ja laululuikedel vahet. Laululuikedele väga sarnased, aga märgatavalt pisemate ja vähearvukamate väikeluikede saabumiseni on veel aega.

Laululuiked kehapikkust küündib pooleteise meetrini tänu pikale kaelale (laululuik hoiab maapinnal ja ujudes kaela sirgena, kui kühmnokkade kael näib S-kujulisena). Tiibade siruulatus üle kahe meetri, kaalu kümne kilo ringis. Laululuikede vanalindude nokatüvik on kollane musta tipuga, jalad kõigil mustad.

Möödunud suvised noorlinnud kannavad veel hallikat sulestikku, mis muutub alles suvise sulgimisega peaaegu valgeks. Kühmnoka noorlindude sulestik paistab laululuikede noorlindude omast praegusel ajal nii tumedamana, kui pruunikamana.

Kus juba veidi avavett, seal saavad peamiselt taimetoidulised laululuiged söönuks. Pesitsusaja saabudes juba nende ettevaatlike lindude elukorraldusest.

 

Laululuiged. Mõhkküla, Põltsamaa jõgi

Laululuiged. Mõhkküla, Põltsamaa jõgi ( www.loodusemees.ee )

Laululuikede vaatlused: LINK

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.