Künnivares Corvus frugilegus
Künnivaresed, suured ja märgatavad linnud on meil ühed varasemad kevadekuulutajad ja vähearvukad talvitujad. Kuid künnivaresed pole niivõrd igapäevased, kui nn paigalinnud - hallvaresed.
Künnivareste pesitsemise alguseni jääb veel kuni neli nädalat. Pesitsetakse kolooniates, eelistades kultuurmaastikke: parke, kalmistuid või lindudele sobivaid linnapuistusid. Pesapuudena soositakse lehtpuid ja suurel, võimsa võraga puul võib pesi olla kuni kolmkümmend. Mõningaid isendeid on juba märgatud möödunud aastate pesakolooniates tegutsemas, aga ootavad nemadki aega, mil ilmad kevadisemaks muutuvad.
Künnivaresed on oma „hallide“ sugulastega suuruselt sarnased, ronkadest pisemad: kehapikkus jääb künnivarestel alla poole meetri, kaalu neli … viissada grammi, sulestik must, mis päikese käes veikleb metalselt lillakaspunast. Nokatüvikul hakkab silma hallikasvalge paljas nahariba ja sõõrmete kohal puuduvad suled.
Inimesed nutikate vareslaste tegemistele hea pilguga ei vaata. Nad on valjuhäälsed, roojavad parkides-kalmistutel, tegeledes näotu prahistamisega.
Künnivareste vaatlused: LINK
Künnivares pesamaterjaliga ( www.loodusemees.ee )
Märtsikuu lõpus on selline pilt tavapärane, siis oleks põhjust nende pesitsemise eripäradele tähelepanu pöörata.
