Hallhani ehk roohani Anser anser
Lõunakaarte tuuled toovad meile rändlinde.
Varakevadine hallhanede ränne jääb vähemärgatavaks kuna saabutakse väikestes salkades, vahel ka paaridena sest hallhanepaare lahutab tavalisemalt vaid ühe osapoole hukkumine.
Hallhaned saabuvad meie läänerannikule ühtede varaseimate ränduritena, kes sisemaale satuvad harva. Tähelepanelikud ja ettevaatlikud linnud jäävad toituma orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele. Toitutaksegi maapinnal, harva vees ujudes.
Alles aprillikuus algab meil pesitsevatel lindudel pesaehitus, mis muudab hallhanede elu pea „märkamatuks“. Hallhaned on meil ainsad pesitsevad pärishaned (lagled saabuvad hiljem) ja ega nende arvukus eriti suur pole - pesitsejaid võiks olla veidi üle poole tuhande paari.
Hallhaned ( www.loodusemees.ee )
Arvukam ränne peaks alama nädala möödudes.
Hallhanede mõõdud on suured, pika kaela tõttu: kehapikkust üle kolmveerand meetri, tiibade siruulatus veidi enam, kui pooleteist meetrit, kaalu kuni neli kilogrammi. Kõik sarnase sulestikuga, kuid isaslinnud kröömike kogukamad. Nokk oransh, suur ning tugev, jalad veidi heledamad. Kuuldavale lastakse „päris ehtsat“ hane kaagutamist.
Laiade tiibadega roohanede lennupilt näib veidi raskepärane ja vaatleja märkab silmahakkavat, pea valget tiibade esiserva.
Kui trehvad roohanesid nägema ja Sul on binokkel kaasas, saab kenasti määrata nii sulestiku tunnuseid, kui kirjeldada lennupilti. Raba- ja suur-laukhaned saabuvad veidi hiljem.
Hallhanede vaatlused: LINK
