Ristipuude tähendusest

Eingereicht von Looduskalender - Sa., 09.03.2019 - 10.10
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Lilian Freiberg

Bild
Ristipuu
Textkörper

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu juhataja Marju Kõivupuu selgitab:

„Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. Risti lõikab reeglina puusse lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku – ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid.“

Ristipuid võib tänapäeval näha vaid Kagu-Eestis. Nelja Kagu-Eesti maakonna teedel on välja kujunenud traditsioonilised ristilõikamise kohad – ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed (pere)puud. Kohalike inimeste jaoks on need pühad tunnusmärgid inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest.

Osa suuri ristipuid on võetud varasematel aegadel looduskaitse alla, aga suure osa ristimetsade säilimine sõltub maaomanike heast tahtest. Et säilinud ristimetsi ja -puid hoida, on Muinsuskaitseamet algatanud nende kaitse alla võtmise. Infopäeva korraldamegi selleks, et selgitada maaomanikele ja teistele huvilistele ristipuudega seotud traditsioone ja võimalusi puude kaitsmiseks.

Keskkonnaamet koostöös Põlva vallaga korraldab 12. märtsil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ristimetsadele pühendatud infopäeva „Kultuuripärand ja looduslikud pühapaigad metsas – Kagu-Eesti ristipuud“.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.