Kevadise aja lehesöödikutest

Eingereicht von Looduskalender - Don, 23.05.2019 - 10.10
Autorid

Pildistas Vello Keppart

Bild
Lepapoid noortel lepalehtedel
Textkörper

Lepapoid noortel lepalehtedel

 

Lepapoi           Agelastica alni

 

Lepapuud suurematele loomadele huvi ei paku - põder ei söö leppa ja aasta loom kobraski kasutab lepapuud vaid paisu või pesakuhila ehitusmaterjalina ja teistel imetajatel puudub sootuks huvi leppade vastu.

Vähemaid tegelasi, kes talve valmikutena üle elanud võime maikuust alates  märgata leppadel ringi sibamas.

Värvikad poid meenutavad kujult veidi kõigile tuttavaid lepatriinulasi. Meile armsad lepatriinud on röövtoidulised, kes kahjureid (näiteks lehetäisid) hävitavad.

Seevastu poilased on taimetoidulised kahjurid, kes võivad palju pahandust põhjustada, kui puude lehed rootsudeni paljaks närivad.

Meie kuulsaimaks poilaseks on kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata).

Kui lepatriinud näevad kehalt sellised „poolkerajad“, siis poilased on piklikuma kehaga, kumera kõhuga ja nende jalad ning tundlad on veidi pikemad, kui neid „triinudega“ võrrelda.

Taimedel ronitakse täiesti „avalikult“ ringi nii nagu seal toimetavad lepatriinudki kartmata kellegi poolt ära söömist.  Poid eritavad sarnaselt lepatriinudele kehaliigestest mürgist vedelikku ja seda linnud teavad kirka hoiatusvärvi järgi.

Kuidas endid vaenlase eest veel võib kaitsta? Poilased kasutavad päris lihtsat nippi ehk eneste taimedelt maha kukutamist. Ohu korral tõmmatakse tundlad ja jalad keha alla ja pudisetakse endid maapinnale.

Kevadeti märkame lepalehti õgimas tavalisemaid lepapoisid. Nad on süsimusta värvi, aga metalselt sinaka läikega ja veidi „karvased“.

Kui lepalehtedelt leiame isendeid, kes on rohekat tooni ja veel valgete tähnikestega on tegu hundpoiga (Melasoma aenea).

Foto Urmas Tartes

 

Haavapoi

Haavapoi ( www.loodusemees.ee )

 

Haavapoi           Chrysomela populi

 

Haavadki on juba lehes niisiis võime peatselt trehvata ka värvikaid haavapoisid.

Loe Mati Martini artiklit „Lepp loomade toidulauana“, ajakirjast „Eesti Loodus“: LINK

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.