Homsest ei tohi enam Linnamäe paisul hüdroenergiat toota

Eingereicht von Looduskalender - Don, 05.09.2019 - 18.45
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Jarko Jaadla

Bild
Hüppavad lõhed ja meriforellid paisu all ei saa paisust üle
Textkörper

Hüppavad lõhed ja meriforellid paisu all ei saa paisust üle

Wooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtib 5. septembrini. Kuna Keskkonnaamet ei pikendanud luba, on homsest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.

Linnamäe paisule seitse korda pikendatud veeluba Keskkonnaamet enam uueks perioodiks ei pikendanud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. Uue veeloa osas teeb Keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja Keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.

„Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp. Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud justnimelt neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida,“ lausus Jaak Jürgenson, Keskkonnaameti Põhja regiooni juht.

Paisutamise tõttu on Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioonid hääbunud. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab praegu vaid 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist. Paisust ja paisjärvest ülesvoolu jäävatele kärestikulistele jõeosadele kala kudema ei pääse. Praegu on kehvade jõepõhiste lõhe populatsioonide tõttu lõhepüügikvoot Eestis alla 1000 lõhe aastas. Paisutuse likvideerimisel võiks aga TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul lõhe looduslik sigimine Jägala jões tõusta kuni 12 600 laskujani aastas. Seega saaksime Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisel tarbida rohkem kodumaist kala.

Jägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta. Praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs. Paisutamise tulemusena on looduslik veevool takistatud ja paisjärves suureneb pidevalt setete hulk, mis omakorda halvendab veekogu seisundit.

Jaak Jürgensoni sõnul moodustas Linnamäe hüdroelektrijaama toodang mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast, seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut.

Keskkonnaametil on toimunud mitmeid kohtumisi kohaliku kogukonna, omavalitsuse ja arendajaga. Erinevate osapoolte huvid on mõistetavad, kuigi need on vastandlikud. Elektrijaama omaniku soov paisu säilitada on mõistetav. Keskkonnaamet seisab omakorda vastavalt enda põhiülesannetele looduskeskkonna säilimise ja taastamise eest, kuid otsuste kaalumisel on väga oluliseks argumendiks ka mõju kohalike elanike elukeskkonnale. Teatud tingimustel on Vabariigi Valitsusel võimalik teha otsus paisutuse säilitamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat lahendust kahjuks olemas ei ole. Keskkonnaameti soov on, et pikaleveninud vaidlus saaks võimalikult hea ja selge otsuse, kuid seda tehes peame arvestama otsuse õiguslike ja sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Lisainfo:

Jaak Jürgenson, Keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja

jaak.jygenson@keskkonnaamet.ee

+372 505 1086

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.