Kuidas puhastada allikaid?

Eingereicht von Looduskalender - Sa., 27.06.2020 - 08.08
Autorid

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Bild
Tarakvere allikas
Textkörper

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Nädal enne jaani käisime koos vaatamas neid allikaid, mis ta lähikonna metsadest leidnud on. Ja kui alustasime matka taas rõõmsalt suliseva Tarakvere allika juurest, siis hea karge vee eest allikasse münti heites kadus tema soovimünt kohe liiva alla, mis on viiteks sellele, et tema soov täide läheb. Ehk oli selleks soov, et ümbruskonna allikad taas korda saaks.

Aga need kaks allikat, mida me pärast vaatamas käisime, on heaks näiteks sellest, mis meie joogivee allikatega juhtuda võib, kui inimene nad unustab.

Nii Tarakvere allikas, kui ka Kõre allikas ja Sirguvere allikas Jõgevamaal Torma lähedal, on ehk tuntud selle poolest, et sealkandis on Linnutaja linnamäe lähedal talus sündinud meie rahvusliku ärkamisaja suurim kõnemees Carl Robert Jakobson.

Sirguvere allikas

Sirguvere allikas

Võibolla panid tema keele hõbedaselt voolama just sealsed jutukalt sulisevad allikad.

Tarakvere allikas on looduskaitsealune objekt ja kuna asub päris tee ääres, siis on ta tõeline rahvaallikas. Selle juurde viib rada, väikesele allikaojale on tehtud kunagi ka sild, mille lauad Sirje sel aastal sõbraga uuendas. Allikas on kruusapõhjaline ja vägeva vooluga, küllap annavad sellele voolamisele hoogu tosin väiksemat ümbruskonna allikat. Allika voolamise ette on kunagi aastakümnete eest tehtud kividest pais, nii on lihtne joogivett ammutada kas kivide tagant või kivide vahelt voolavast joast. Vesi on kristallpuhas ja maitsev.

Teine allikas, mille olemasolust sai Sirje teada talu eelmiselt omanikult, asub tema kodust mõnesaja meetri kaugusel. Hea õppetund siin ongi see, et tasub talu ostes küsida vanaperenaiselt või –peremehelt, kust nad vanasti vett ammutasid. Sest tõenäoliselt on iga eestiaegse talu lähedal mõni allikas, mis võib küll olla jäänud jalgu tänapäevasele majandustegevusele. Väga paljud allikad leidsid otsa nõukogude ajal maaparandustööde käigus, kui nad torudesse või kraavidesse suunati, nii et puhast joogivett on keeruline kätte saada. Aga paremini ei ole käitunud meie metsaärimehed. Ja kuigi allikatel on meie riigis seaduslik kaitse, nende ümber peaks olema 50-meetri kaitsetsoon, kus ei tohi teha lageraiet ega kaevandada, siis on selles seadusepügalas üks “aga”. Seaduslikku kaitset omavad vaid need allikad, mis on kantud looduskaitse registrisse. Seega vaid veidi üle tuhande allika, mis tähendab, et teie kodulähedast allikat seal tõenäoliselt ei ole. Allikaid on meil Eestis 10 korda rohkem, kui neid registris.

Ja nii ongi metsalagastajatel võimalus mitte ainult linnupesadest üle sõita ,vaid ka meie muistsetest joogiveeallikatest.

Kõre allikas

Kõre allikas

Sirje kodulähedane Kõre allikas asub teiste inimeste maal ja seal on lageraie tehtud aastate eest. Kahju oli seda kohta vaadata, lank on kasvanud vööni heina, aga selle heina sees on kõikjal risti-rästi langetatud puude oksaräbu. Raske metsamasin on roopasse vajutanud allikaserva, nii et ei saa enam arugi, kas sellel on olnud puust rakked või on tegemist väikese allikalohuga. Igatahes on äravoolu-oja veel olemas. Aga allikas ise igati aus ja külmaveeline. 25-kraadise õuetemperatuuri juures oli vesi raudkülm, kui proovisin oksaräbu allikast välja tõmmata, siis tõmbus käsi külmast krampi.

Seesuguseid allikaid on siiski võimalik taastada.

Tuleb vaid ümbrus okstest puhastada, väljavool vabaks teha ja allikale puidust või kividest rakked ümber teha, et segipaisatud huumuskiht allikasse ei valguks. Allikast tuleb mõned korrad vesi koos mudaga kaugemale välja tõsta ja pidevalt vett kasutades on maailma parim joogivesi tagatud.

Kolmas, Sirguvere allikas, asub metsade sügavuses, mille lähedal vaid üks metsaväljaveotee ja selle otsas vana võimas mahajäetud talu. See allikas on ere näide sellest, kuidas keegi on seda paika nii oluliseks pidanud, et siia paarikümne aasta eest isegi varjualusega allikamaja ehitanud. Ja et ümbruskonnas avaneb palju allikaid ja pind soine, siis on sinna isegi kummist matt viidud. Omal ajal kõrgeks paisutatud allikaoja on kandnud vett laudadest raketisse, mis nüüd lagunenud ja muda täis. Aga leppade ja kivide vahel voolav allikaoja ilmselt laulab kevadeti. Nüüd oleks vaja vaid inimest, kes lauarisu metsast välja kannaks ja ojasängi kividest raketise teeks. Aga ka see on juba allikas, mille juurde ei vii enam inimese sammude rada.

Küllap oleks auasi oma allikad metsadest üles leida ja taas korda teha. Nüüd, kus inimesi on maal peale koroonat palju rohkem ja kus poodidest pudelivee hankimine ei ole inimeste esimene mõte.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.