Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadel tegutsesid põldudel traktorite järel parvedes tuttavad, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad. Sügiskünni ajal tegutsevad, aga sama suured linnud, kuid eemalt vaadates heledapäised – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud naerukajakad alustasid oma rännet talvitusaladele vast juba kuu aja eest. Põhja poolt saabunud läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks oktoobrikuus, aga talve hakul kohtame jäävabades oludes vapraid talvitujaid.

Talvesulestikus naerukajaka määramise tunnuseks on poolkuu sarnane tume laik otse silma taga ja pruuni sabatipuga. Noorlindude sulestikus on märgatavalt rohkem pruunikaid toone ja täiskasvanud isaslinnud paistavad veidi kogukamatena: kehapikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, aga tiibade siruulatust jagub umbes kolmsada grammi kaaluvatel lindudel keskeltläbi meetri jagu.

Rändeseltsingud püsivad toitumispaigal tavaliselt paar päeva, et siis pisitasa edasi liikuda. Rannikul tegutsevad naerukajakad adruvallidel koos rändel olevate kahlajatega ja kaldast veidi kaugemal võivad tegutseda ka kosklad. Selline kena pilt avaneb ilusate ilmade korral rannas hulkujatele.

Millest naerukajakad kusagil toituvad?

Harjunud teadmiseks on kujunenud, et kajakad toituvad merel kalast, kuid naerukajakate toidusedel koosneb rannikul enamalt jaolt selgrootutest ja limustest, aga kui mõni ogalik või mudil „ette jääb“ ei põlata seda suutäit ära.

Metsajärvedel ei püüa naerukajakad kala vaid jahivad lendavaid putukaid või kiilide valmikuid.

Küntaval põllul, traktori järgi liikudes otsivad linnud vihmausse või putukate vastseid, vahelduseks tigusid, hiiri, konni….

Sügisesel ajal võime naerukajakatele peale sattuda, kes tammede alt tõrusid otsivad, puude seemnetega maiustavad või isegi marju söövad…

Naerukajakate arvukuse kõrgaeg jääb möödunud sajandi teise poolde ja seda nii meil, kui mujal, kuid põhjustest vast juba saabumisrände aegu, tuleval aastal.

Naerukajakad tormisel rannal

Naerukajakate vaatlused: LINK