Sinikael-part Anas platyrhynchos
Kestab veelindude jahihooaeg ja põhjendatult muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks.
Kõigile tuntud sinikael-pardid kannavad hetkel sarnast sulestikku. Isaslinnud on puhkesulestikus ja kirevasse hundsulestikku rüütuvad uuesti oktoobrikuu lõpuks. Mõlema soo vanalindude sügisene kaal jääb kilo paremale poolele ja lennupildis nähtav tiibade siruulatus alla meetri.
Kuidas sarnases sulestikus lindudel vahet teha?
Isaslindude nokad on aasta läbi kollast värvi, aga puhkesulestiku aegu paistab nokavärvus tuhmkollasena. Pruuni peasulestikuga nagu emaslind, aga tähelepanu võik pöörata kaelale, kus tekkimas valge rõnga alge.
Emaslinnu nokk oranshikas, mustja nokaseljakuga.
Tänavused noorlinnud sarnanevad rohkem emaslindudele, kuid nende rinnasulestik paistab tumedam ja on ebaühtlaselt laiguline. Noorlindude sabasuled paistavad vanalinnuga võrreldes kitsamad.
Liigi põhitunnus ei kao aga kusagile. Tiivaküüdus violetselt tumesinine ja küütlev, mis piiritletud musta ning valgete sulgedega.
Sinikaeltest on aretatud meie kodupardid ja emaslindude häälitsus, kui lind ehmudes lendu tõuseb kuuldud kuidagi tuttavalt meenutades koduparte.
Isaslinnu prääksumine on seevastu kiire ja hoopis kõrgema tämbriga - räk-räk-räk-räk.
Sinikael-partide vaatlused: LINK
Sinikael-pardi uinak
Läbirändavatest ujupartidest oleme seni tutvustanud:
Sooparte: LINK
Piilparte: LINK
Viuparte: LINK
ja sukelpartidest:
Merivarte: LINK
Punapea-varte: LINK
