Keskkonnaamet annab teada
Foto Rainar Kurbel
Lendorav
Lendorav Pteromys volan
Eestis võeti esimesed lendorava püsielupaigad kaitse alla 2006. aastal sest lendorava arvukus on pikaaegses langustrendis. Aastaid kestnud seire ning viimaste uuringute andmete põhjal on selgunud, et kehtiv kaitstavate alade võrgustik ja kaitsekord ei taga lendorava säilimist meie looduses.
Kaitse alla tuleb võtta lisaks olemasolevatele veel 25 uut püsielupaika ning muuta 13 olemasoleva püsielupaiga piire ja tsoneeringut. Nende pindala moodustab 5700 hektarit (73% sellest paikneb riigimaal). Elupaikade vahelise ühenduse tagamiseks tuleb luua liigile liikumiskoridorid.
Lendorav on Eestis rangeimasse kaitsekategooriasse kuuluv ning väljasuremisohus liik. Viimase sajalendorava Eesti levila oluliselt kahanenud, piirdudes praeguseks teadaolevalt vaid Ida- ja Lääne-Virumaaga. Viimastel aastatel on oluliselt ahenenud ka Virumaa levila. Teadusekspertide hinnangul võib praeguse olukorra jätkumisel olla lendorav aastaks 2020 Eestis välja surnud.
Üks peamisi ohte lendoravale on tema elupaikade kadu. Kuna liigi säilinud levialal Virumaal on raiesurve väga suur ja elupaikadest järel vaid killud, on tarvis elupaikade tuumalad kaitse alla võtta range kaitsega sihtkaitsevöönditena ja nende vahel tagada ühendus piiranguvööndite ja RMK koridoridena. Sihtkaitsevööndis on lubatud vaid sellised raied, mis aitavad kaasa lendoravale sobiva elupaiga, s.o vanade haabadega segametsa säilimisele ja kujunemisele. Piiranguvööndis on piirangud leebemad, kuid ka seal tuleb arvestada, et säilima peavad puistud, mida läbides saab lendorav ohutult liikuda sobivate elupaikade vahel. Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks, et see võimalik oleks ja lendorav ei peaks maad mööda liikuma, peavad puud olema piisavalt kõrged olema ja paiknema lähestikku. Maa peal ja lagedal alal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oluliselt oht langeda röövlindude ja -loomade, nt kakkude või metsnugiste, ohvriks.
Tutvu lendorava kaitsekorra muutmise lühikese ülevaatega: LINK
