Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Pesal hauduva emaslinnu toitmise eest hoolitseb isaslind
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Tänaseks on emaslind Tiiu 16. mail munetud ainsat muna haudunud kolm nädalat ehk möödunud on pool haudeajast sest haudeperiood kestab vähemalt 42 päeva.
Eelmistel aastatel pesitsenud ja saatjaga varustatud isaslind Tõnn on jäänud kadunuks ja tänavu pesal tegutseva isaslinnu päritolu me tea.
Kotkaklubi veebilehelt loeme, et suur-konnakotkastele, keda meil võib pesitseda vaid viis kuni kümme paari on ohtlik hübridiseerumine väike-konnakotkastega:
Eestis, nagu ka meie naaberriikides, kattuvad suur- ja väike-konnakotka levikuareaalid ning on leitud segapaare, kus vanalinnud on määratud, kas eri liikide esindajateks või on vähemalt üks vanalindudest juba ise hübriidne isend. Lähedaste liikide ristumine ehk hübridiseerumine ei ole iseenesest harv nähtus, kuid võib saada saatuslikuks haruldasemale suur-konnakotkale, sest on leitud, et konnakotkahübriidid on sigimisvõimelised. Tänaseks on üle poolte teadaolevatest suur-konnakotka pesitsusterritooriumitest Eestis asustatud segapaaride poolt. Samas on registreeritud aga ka segapaaride asendumist liigipuhaste suur-konnakotka paaridega, mistõttu on oluline kaitsta teadaolevaid suur- ja väike-konnakotka segapaaride pesitsuspaiku kui potentsiaalselt suur-konnakotkale sobilikke.
