Liivakivipaljandite kraapimine kahjustab loodust

Eingereicht von Looduskalender - Mi., 21.07.2021 - 12.12
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Bild
Liivakivipaljandite kraapimine kahjustab loodust
Textkörper

Seoses ilusate suve- ja puhkuseilmadega liiguvad inimesed rohkem looduses. Üha enam on jõudnud Keskkonnaametini teateid sellest, et inimesed kraabivad liivakivipaljanditesse oma nimesid, et oma külaskäik jäädvustada. Selline toiming on ohtlik kuna aeg-ajalt paljandid puhastuvad ja varisevad.

„Kunagi ei tea, millal võib varing toimuda. Näiteks Suure Taevaskoja juures on paljand negatiivse kaldega ja iga sissekraabitud sõna soodustab paljandi aeglast hävingut. Tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed ning lõpuks isegi põõsad või puud, mille juurestik liivakivi murendab,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk. „Samuti paisub lõhedes külmunud vesi sedavõrd, et kivi hakkab pragunema ja varem või hiljem tekib varing“.

„Paljud liivakivipaljandid on juba looduskaitse all ja on ootamatu ning mõtlematu, et inimesed nii tegutsevad. Soovime ju kõik, et ka aastakümnete pärast oleks säilinud meie maastikule iseloomulikud loodusvaated,“ ütles Kadri Kasuk. Tema sõnul võiks ju kraapimise asemel lasta endast kalju taustal pildi teha.

Kasuki sõnul tasub vältida paljandi alla varisenud liivahunnikule jalutama minemist ja mängimist, sest varinguoht võib püsida. „Kalju alla kukkunud liivahunnik on ühe varingu tulemus ja kui mõelda, et selline kogus võib paljandi all viibides kaela sadada – ega siis elulootust pole.“

Liivakivipaljandid nagu näiteks Suures Taevaskojas on olulised vaatamisväärsused. Paljandeid on palju Lõuna-Eesti jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa), aga neid võib leida ka Pärnu jõe ääres Tori Põrgus, Tartus Arukülas, Peipsi ääres Kallastel ja Mustvees ning mujal. 

Liivakivipaljanditel on ka teaduslik ja geoloogiline väärtus: nad võivad peita endas kivistisi, mis annavad aimu devoni ajastu elustikust. Mitmed neist on ka olulised pühapaigad, näiteks Suur Taevaskoda. Veel on paljanditel kultuurilooline väärtus, nendega seostub hulgaliselt legende ja rahvajutte. Paljanditega seostub on mitmepalgeline maastikuilme: esiteks juba paljandite mitmekesine värvigamma, suuremad ja väiksemad koopad, lõhed, väljavoolavad allikad jne.

Looduskaitsealuste paljandite rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv või arest. Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista palun riigiinfo telefoninumbrile 1247.

Hoia, mida armastad!

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.