Pesakastid on sobilikud ka imetajate pesitsustingimuste parandamiseks. Näiteks orav (Sciurus vulgaris) võib ehitada oksaharude vahele keraja pesa või teha pesa puuõõnde, kuid piisavalt suuri kuiva õõnsusega puid võib siiski nappida. Sel puhul võib oravale abiks olla pesakast.
Kuna orav on parajalt suur näriline, on ka temale sobiv pesakast üsna suur ja ahvatleb seetõttu mitmeid suluspesitsejaid linde. Oravatele paigutatud pesakast ahvatleb ka aasta lindu kuldnokka (Sturnus vulgaris).
Poolas pandi aastatel 2013–2020 metsa, Varssavi linnaparki ning põldude ja metsatukkadega mosaiiksesse maastikku oravatele pesakaste, mille põhja sisemõõt oli 16 × 16 cm, maksimumkõrgus 49 cm, seinad 2 cm paksusest lauast ja pesaava läbimõõt 5,5 cm. Pesakastid naelutati 5 m kõrgusele puutüvele pesaavaga tüve poole – just see eristab orava pesakaste lindudele mõelduist.
Vaata teadusartiklit ja oravatele mõelduid pesakaste: LINK
Metsas ja mosaiiksel maastikul ei olnud orava pesakastid kuldnokkade seas kuigi populaarsed (asustati vastavalt u 5% ja 10% kastidest), kuid linnapargis hõivasid kuldnokad ligikaudu neljandiku kastidest. Ka oravad kasutasid linnas pesakaste meelsasti, seda ilmset seepärast, et oravaid on linnas palju – aasta jooksul külastab parki üle kahe miljoni inimese ning kuna oravate toitmine on külastajate seas populaarne, on ka oravate asustustihedus suur.
Kuid ka kuldnokki on linnas märksa rohkem kui metsas, sest tegu on inimkaaslejaga, kes lõikab kasu pargi külastajate pakutavast toidurohkusest. Lisaks meeldib kuldnokale pesaõõnsus, mis on üsna sarnane orava pesakasti mõõtmetele ning seetõttu hõivabki kuldnokk võimalusel (või parema puudumisel) orava pesakasti).
Kõige sagedasemad pesakastide kasutajad metsas olid siiski erinevad õõnelinnud: tihased, kuid ka kärbsenäpid ja puukoristajad. Lisaks kasutasid pesakaste kaelushiired (Apodemus flavicollis) ja mosaiikses maastikus olevates pesakastides oli rohkelt ka kiletiivalisi (näiteks herilasi, kimalasi).
Euroopasse, näiteks Inglismaale ja Itaaliasse on Ameerikast sissetalutud hallorav (Sciurus carolinensis) meie kohalikku oravat välja tõrjumas – hallorav on tugevam ning levitab ka haiguseid, mille vastu meie oravad kaitsetud on. Kirjeldatud uuring aga näitab, et pesakastid on tõhus vahend kohaliku orava olukorra parandamiseks või säilitamiseks, lisaks saavad neile mõeldud pesakastidest kasu mitmed teised olevused. Lindude puhul jääb õhku siiski küsimus, kui turvaline on just oravatele sobiv puutüve suunas avanev pesa, mis pesarüüstajate tegemisi lihtsustab: näiteks võivad pesi rüüstata nugised, kuid ka oravad ise, kes aeg-ajalt lisaks tavapärasele taimsele toidule, mune või väikseid pesapoegi söövad. Samuti on kassil lihtsam sellisest kastist käpaga linnupoegi õngitseda.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
