Foto Arne Ader
Maikelluke
Tutvustame tänavu sügisel meie metsades kasvavaid mürgiseid, osaliselt mürgiseid aga ka mittesöödavaid metsamarju nende valmimise järjekorras.
Harilik maikelluke ehk piibeleht Convallaria majalis
Silma rõõmustab see taim kogu oma vegetatsiooni ajal, koos õitsemisega juunikuus ning ega soomlased asjata maikellukest oma rahvuslilleks pole valinud.
Tänavu ei paista piibelehe oranshpunaseid vilju eriti palju olevat.
Mürgine on kogu taim ja mitte ainult kena, mahlane vili, milles peidus kaks kuni kuus eriti mürgist seemet. Pole midagi pärata, aga paraku kipuvad lapsed piibelehe kauneid marju maitsma.
Millised on mürgistuse tunnused? Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kiirenenud pulss. Raskemal juhul teadvuse kaotus ning peab mainima, et on esinenud surmajuhtumeid.
Kõikidele imetajatele on taim ohtlikult mürgine. Kuid putukad saavad õisi tolmeldada ning linnud oma seedetraktis seemneid uutele kasvukohtadele kanda.
Lindlevimine on maikellukese jaoks ebakindel ning sobival kasvukohal laienetakse maa-aluse laieneva risoomi abil. Seega on järgmisel aastal maikellukeste kasvukoht jälle kröömike suurem.
Seni oleme tutvustanud:
Leedrite viljadest: LINK
Rootsi kukits: LINK
Kuutõverohud: LINK
Maavitsad: LINK
Paakspuu: LINK
Ussilakk: LINK
Näsiniin: LINK
Kuslapuu: LINK
