Pildistas LK-team
Mustikas õitseb
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus
Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest. Kanarbikulisena peetakse mustikat heaks meetaimeks ja arvata võib, et ka tuntuimaks ravimtaimeks.
Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades paremini niiskemates okas- ja segametsades. Mustikapuhmaste kõrgus jääb veidi alla poole meetri. Püstised taimevarred harunevad hästi ja on teravakandiliste võrsetega. Lehed munaja kujuga ja veidi „nahkjad“, peenelt saagja servaga, mis paiknevad vartel vahelduvalt sest nii saab vihmavesi mööda soonega vart nõrguda taime juurtele – peavad ju mustikad oma vilju kasvatame palaval suveajal.
Mustikataimedes leidub nii antioksüdante, vitamiine, kui mineraale ja näiteks mustikalehtede ravitoime on tõhusaim just õitsemise ajal, kui valmistada keedist, suhkruhaigele sest mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset nii veres, kui uriinis.
Korjamist võimaldava marjaaja alguseni jääb veel umbes poolteist kuud.
