Põdrajäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Paistab, et tegu võib olla kas öiste või varahommikuste jälgedega enne kui põdrad puhkama heidavad ja märgata võime nii üksikult tegutsenud isendeid aga ka väiksemaid põdraseltsinguid.

Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põdrad on meie looduse suured ning majesteetlikud imetajad. Suurel metsaelanikul on hea haistmine ja kuulmine, aga kesine nägemine.

Kui täiskasvanud põdralehma kaal jääb veerand tonnist kõrgemaks, siis suure põdrapulli kaal võib küündida kuni poole tonnini vahel isegi veidi rohkem. Jaanuarikuus peaks pea kõik põdrapullid olema juba nudipäised e sarved maha heitnud. Oma talve veedavad pullid enamalt jaolt üksiklastena ja uusi sarvi hakatakse kasvatama aprillikuus.

Põder on puud koorinud

Talvisel ajal toitutakse puhmarindes, noortes männikutes või vahel keskealises kuusikus kus puukoor võimsate esihammastega laiade ribadena ära rebitakse sest tegu on ju mineraaliderikka toiduga. Suvega võrreldes on toidukogused nö oksatoidule üle läinud täiskasvanud põtradel kahanenud ja talvisel ajal peab kõhutäiteks tarbima umbes puuda jagu söödavat.

Põdra puhke või magamisase

Päeval lähevad põdrad oma elukeskkonnas mõnda rahulikumasse paika, et pikutades puhata ja mäletseda. Põder ei pea oma lamamisaset maapinnani kraapima vaid räntsatab rahulikult lumele. Nii jätab põder ööpäevas lumele kümmekond kasukast kollakaks värvunud puhkamisaset ja „pabulurea“ kas asemele või lähikonda.